Ämari
Täna on lennujaam Ülemistes. Kuid ilmselt ei jää see sinna igavesti. Ehk siis mis puhul peaks lennujaam kolima hakkama:
Probleemid ongi mitte niivõrd militaarkasutusega, kuivõrd vajalike otseteede ühendustega.
Maantee ja raudtee. Raudtee ilmselt üle Maeru küla Kulna jaama piirkonnas olemasolevatesse teedesse. Maantee osas on küsimus laiem. Paldiskilt objektile vaja korralikult laiendada ja õgvendada, et kannaks ära ca 140 tonni iga päev kütust vedada. A raudtee tundub et seesama paralleelne trass.
See annab Vasalemma vallale arenguks üsna suure impulsi. Ja neil on ka väga head võimalused - ehk siis stardipositsioon piisavalt madalal.
Mismoodi mina seda värki ette siis kujutan, ruumiliselt.
- olemasoleva raudtee ja maantee vaheline ala - aedlinna edasiarendus, Rummu järvest puhkeala siis kui kaevandamised läbi on. Praegu võiks jätkata järve idaservas kvaliteetkivi tootmist. Järve lääneservas on Murru vanglakompleks, mis vabastatakse vist 2015. Selle kõrval suur tuhamägi - tglt ei ole see tuhk vaid mitmesuguste paekivifraktsioonide segu, mis tuleks läbi sõeluda ja ära kasutada. Võibolla isegi saaks sellest samast tuhamäest mingeid ehitusmaterjale toota, mis kohaliku ehituse jaoks vajalikud on. Ruumi tehase jaoks ka jagub teispool järve ja Murru vangla alal.
- valda peaks edasi laiendama Keila suunas - aedlinn paikneb valla piiril, kuid Keila valla lõunaosa külad on pigem Vasalemma mõjutsoonis, seega võiks valla piiri muuta. See ala oleks päris affatlev eramuehituseks. Raudteejaam ja maantee lähedal. Tegelikult tuleks uurida seda, missugused lennutrajektoorid seal valdavaks ja võimalikuks kujuneksid. See määrab ära, kui kaugele on eramuehitust (ja suvilaid) mõtet planeerida.
- teispool raudteed on suur karjäär, see töötab vähemalt kuni 2025. Ja ilmselt oluline osa kogu Ämari kompleksist saaks samast karjäärist materjali. Mis tähendab, et karjääri teed on vaja korda teha. Pakuks välja, et vaja oleks lõunapoolset ühendust karjäärist Rummu järve taha, sealt saab edasi lennubaasi läänepoolele. Karjääri enda ala tulevik siis pärast seda, kui kõik võimalik ja vajalik kasutatud, võiks puhkemajandusega seotud olla. Ehk siis seeläbi väärindub kogu tänane aedlinna piirkond.
- maantee ja lennubaasi vaheline ala - vaja oleks uut maanteelõiku, seega ka uut maanteesilda. Kogu see senine põllumajandusmaa siis Ämari lennubaasi teest kuni Ämari vanglani (mis vabaneb juba järgmisel aastal) tuleks kujundada uueks Vasalemma ärikeskuseks. Hotell lennureisijatele, logistikaüksused, võibolla ka mõni seni Tallinnas asuv tehas, mis õhuteed saabuvatest vidinatest uusi vidinaid kokku paneb ja tulemuse maailma laiali saadab.
- kui lennujaam ei mahu enam ära - st siis peaks vähemalt osa funktsioonidest kolima. Kus on see piir - täna teenindab jaam 1,7 miljonit reisijat aastas, juhtkonna arvates on lagi kuskil 5-6 vahel, eksperdid pakuvad ligikaudu poole väiksemat taset. Ja põhjuseks ilmselt see, et tipptunnil ollakse füüsilise koormatuse piiril ja lennujaama juhtkonna meelest võiks tegu olla permanentse tipptunniga.
- kui lennujaama aluse maa hind ületab lennujaama kolimise kulud. Küsimus, kui kallis on lennujaama käes olev maa - eks sõltub sellest, millist maakasutust seal planeerida. Kortermajad? Mõeldav. Ega seal enam muid mürisevaid või saastavaid objekte eriti palju polegi.
- kui lennukite müra ületab kellegi mõjuvõimsa isiku või ... grupi valuläve (norme nad ei ületa, vähemalt praeguseid, vähemalt regulaarliiklusega)
Probleemid ongi mitte niivõrd militaarkasutusega, kuivõrd vajalike otseteede ühendustega.
Maantee ja raudtee. Raudtee ilmselt üle Maeru küla Kulna jaama piirkonnas olemasolevatesse teedesse. Maantee osas on küsimus laiem. Paldiskilt objektile vaja korralikult laiendada ja õgvendada, et kannaks ära ca 140 tonni iga päev kütust vedada. A raudtee tundub et seesama paralleelne trass.
See annab Vasalemma vallale arenguks üsna suure impulsi. Ja neil on ka väga head võimalused - ehk siis stardipositsioon piisavalt madalal.
Mismoodi mina seda värki ette siis kujutan, ruumiliselt.
- olemasoleva raudtee ja maantee vaheline ala - aedlinna edasiarendus, Rummu järvest puhkeala siis kui kaevandamised läbi on. Praegu võiks jätkata järve idaservas kvaliteetkivi tootmist. Järve lääneservas on Murru vanglakompleks, mis vabastatakse vist 2015. Selle kõrval suur tuhamägi - tglt ei ole see tuhk vaid mitmesuguste paekivifraktsioonide segu, mis tuleks läbi sõeluda ja ära kasutada. Võibolla isegi saaks sellest samast tuhamäest mingeid ehitusmaterjale toota, mis kohaliku ehituse jaoks vajalikud on. Ruumi tehase jaoks ka jagub teispool järve ja Murru vangla alal.
- valda peaks edasi laiendama Keila suunas - aedlinn paikneb valla piiril, kuid Keila valla lõunaosa külad on pigem Vasalemma mõjutsoonis, seega võiks valla piiri muuta. See ala oleks päris affatlev eramuehituseks. Raudteejaam ja maantee lähedal. Tegelikult tuleks uurida seda, missugused lennutrajektoorid seal valdavaks ja võimalikuks kujuneksid. See määrab ära, kui kaugele on eramuehitust (ja suvilaid) mõtet planeerida.
- teispool raudteed on suur karjäär, see töötab vähemalt kuni 2025. Ja ilmselt oluline osa kogu Ämari kompleksist saaks samast karjäärist materjali. Mis tähendab, et karjääri teed on vaja korda teha. Pakuks välja, et vaja oleks lõunapoolset ühendust karjäärist Rummu järve taha, sealt saab edasi lennubaasi läänepoolele. Karjääri enda ala tulevik siis pärast seda, kui kõik võimalik ja vajalik kasutatud, võiks puhkemajandusega seotud olla. Ehk siis seeläbi väärindub kogu tänane aedlinna piirkond.
- maantee ja lennubaasi vaheline ala - vaja oleks uut maanteelõiku, seega ka uut maanteesilda. Kogu see senine põllumajandusmaa siis Ämari lennubaasi teest kuni Ämari vanglani (mis vabaneb juba järgmisel aastal) tuleks kujundada uueks Vasalemma ärikeskuseks. Hotell lennureisijatele, logistikaüksused, võibolla ka mõni seni Tallinnas asuv tehas, mis õhuteed saabuvatest vidinatest uusi vidinaid kokku paneb ja tulemuse maailma laiali saadab.
Kommentaarid
Alanud on Ämari Lennubaasi moderniseerimiseks vajalikud renoveerimistööd, mille maksumuseks on kokku ca 1 miljard krooni. Kaasajastamise tulemusena on Ämari võimeline liitlasõhujõududelt vastu võtma lennukeid alates hävitajatest kuni kaasaegseimate transpordilennukiteni.
Selle aasta esimesel poolaastal viidi Kaitseministeeriumis läbi rahvusvahelised hanked Ämari Lennubaasi renoveerimistööde projekteerijate leidmiseks. Lennubaasi hoolduskompleksi projekteerimishanke võitis Saksa ettevõte Rademacher+Partner Ingenieurberatung GmbH IRP maksumusega 8,7 miljonit krooni ning kütuserajatise projekteerimishanke Eesti ettevõte Sweco 5,2 miljoni krooniga. Hoolduskompleksi ehitusmaksumuseks on arvestatud ca 80 ja kütuserajatise ehitusmaksumuseks ca 70 miljonit krooni.
Vastavalt sõlmitud lepingutele valmivad eelnimetatud objektide eelprojektid käesoleva aasta novembriks. Eelprojektid esitatakse NATO-le heakskiitmiseks. Projekteerimine viiakse lõpule võimalike NATO-poolsete täpsustuste ja vastava heakskiitva otsuse järel. Hoolduskompleksi lõplik projekt valmib aprilliks 2008 ning kütuserajatise lõplik projekt augustiks 2008.
„Käesolev ligi miljardi kroonise mahuga ühisprojekt on oluline samm Eesti panuse suurendamiseks selles lisaväärtuses, mida oma liikmelisusega NATO-s pakkuda soovime. NATO panustab Ämari Lennubaasi renoveerimisel õhuturbe võime teostamiseks vajalike infrastruktuuriinvesteeringutega ning meie investeerime strateegiliste lennukite vastuvõtmise võime-alasesse infrastruktuuri. Eesti ja NATO panus on sisuliselt võrdne,” kommenteeris ettevõtmist kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Juulis läbis NATO-poolse autoriseerimise Ämari Lennubaasi liiklusala eelprojekt. Liiklusala lõplik projekt valmib käesoleva aasta novembriks ning seejärel alustab Kaitseministeerium Ämari lennuvälja liiklusala ehitushanke ettevalmistamist. Liiklusala projekteerimismaksumus on 12,4 miljonit krooni ja ehituslepingu maksumuseks tuleb ca 900 miljonit krooni. Hange viiakse läbi vastavalt NATO protseduuridele ning on avatud ka NATO liikmesriikide asjasthuvitatud firmadele. Hange kuulutatakse välja 2008.aasta II kvartalis. Liiklusala projektide hulka kuuluvad pearaja, ruleerimisteede, valgustussüsteemi ja perroonide renoveerimine.
Taustainfo:
NATO infrastruktuuri-alaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program - NSIP) kaudu. Projekte rahastatakse NATO ühiskassast, kuhu Eesti teeb sissemakseid sarnaselt teiste liikmesriikidega. NATO poolt finantseeritavateks infrastruktuuriobjektideks on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. Ämari Lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeeringuks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari Lennubaasis liiklusala, hooldusala ja laokompleksi renoveerimist ja ehitamist, Eestil tuleb oma kaitse-eelarvest rahastada Ämari Lennubaasi tugifunktsioonidega seotud tööde teostamist, ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist. Eesti kohustuseks NSIP projektide puhul on nende teostamine NATO nõuete järgi.
KAITSEMINISTEERIUM
Sakala 1, 15094 Tallinn
Avalike suhete osakond
Tel: 7170 078; E-post: press@kmin.ee
Ehk siis on Juhan Parts, minister, avaldamas oma arvamist.
Sulev Vedler: Eesti riigil on siiski alles mõned väga väärtuslikud ettevõtted. GILDi TOP 100 sekka kuulub kuus riigiettevõtet: Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara, Tallinna Lennujaam, Lennuliiklusteenindus. Millisel neist läheb eriti hästi?
Juhan Parts: Kõik ettevõtete ümber toimuv muutub.
Seal, kus ei ole lühiajalisi probleeme, läheb vaja suuremad ambitsioone. Näiteks Tallinna Lennujaamal.
SV: Kas see on etteheide, et Tallinna jaam jääb Riia omast maha?
JP: Ei, see ei tähenda seda.
Kui otsida vabandusi, siis kindlasti see, et Riias elab üle ühe miljoni inimese. Rohkem vabandusi ei ole. Balti sõjaväeringkond oli ka Riias. Balti kubermangu valitseti Riiast.
Kindlasti peab meie lennujaama ambitsioonikamalt edasi arendama. Ämari tuleb kasutusele võtta!
SV: Kas Ämari suunal on juba midagi tehtud?
JP: Jutte on palju. Tuleb militaar-, tsiviil- ja kaubandusasjad kokku panna. Kindlasti on Tallinna Lennujaam kõige parem selle initsiaatoriks
.
Eestis on vaja initsiaatoreid.
Meie kaubavedajad on Vene õlisse nii armunud, aga ehk nad suudavad korra oma selja sirgu ajada ja vaadata, mis maailmas muidu toimub!
Siin on tohutult palju nõuandjaid, kes räägivad meile jumala poolt kingitud erilisest geograafilisest asukohast. Aga lennunduse puhul on tõesti nii, et oleme nii New Yorgist kui Pekingist optimaalsel kaugusel.
Samamoodi nagu ka Helsingi.
SV: Jah, aga ma arvan, et Tallinn ja Helsingi siin väga ei konkureeri. Võiks hoopis koostööd teha.
JP: Finnairi pealik rääkis mulle kord samasugust juttu: Helsingi on hiinlastele väga hea asukohaga. Nad saavad Helsingi kaudu sõita eriti hästi Lääne-Euroopasse.
Kui maailma elanike arv kasvab lähema 20 aasta jooksul 6,8 miljardilt 8 miljardini, siis kasv ei toimu mitte Lääne-Euroopas, vaid Aasias ja Aafrikas. Aasia on meie jaoks ühenduste kohalt päris hea.
Aga seda ei tasu võtta, et Parts unistab... Mulle meeldivad realistlikud ambitsioonid. Tiksumisega kaugele ei tuksu.