Narva järjekorrad

Täna sai Narvas käidud. Küll teistel põhjustel, kuid mis silma hakkas:
1) veoautode järjekord maanteeääres - enamvähem täpselt 7 kilomeetrit. Delfi järgi on see nädala jagu. Ehk siis vene toll laseb päevas läbi ühe kilomeetri autosid. Linnapoolses otsas on näha paar välipeldikut kuid see on ka kõik. Küsimus, kelle rida see on? Ei, mitte ainult peldikud vaid kogu orgunn jne. Sarnased jamad on muide ka Soome Vene piiril, Vaalimaa piiripunktis vist. Soome poolel on raudtee aktiivsem, ilmselt suudetakse oluline osa veoseid raudteele suunata - korra nädalas käib juba praegu spetsiaalne autode veoks tehtud kaubarong. Kas meie kogu tulevikulootus seisneb uues sillas? See ju veel küsitav ja kindlasti võtab vähemalt 5 aastat koos projekteerimisega. Või on projekt olemas? Siis vähemalt 2-3 aastat.
Lugesin just EL rahadega plaanitavatest pilootprojektidest, mis ilmselt selliste veoautojuhtidele suunatud parklate tegemisele mõeldud. Kuid - kelle rida?
2) Narvas endas on küll viitasid välja pandud, kuid pahatihti pole märgil toodud viida suund tegelikkusega võrreldes väga adekvaatne.
3) Narvas tuleks alati jälgida, millise moblavõrgu otsa su telefon ühendus - Aleksandrikiriku juures igatahes on miski MTS-RUS valdav.
4) Jõhvi piirkonnas on maanteel mitmes lõigus kaks rada pärisuunas. Kuid soovida jätab just suunad sõiduradadelt juhendamine. Sellest ka siis veidi siukest pendeldamist ja vibreerimist...
5) Rakvere linn, Tuuleveski juures - vist koguni sellenimeline tänav, mis jookseb bussijaama juurde välja. Kuid tupiku märki ei ole. Tänava bussijaamapoolne ots on ju jalgteeks/jalgrattateeks tehtud.

Kommentaarid

Ain Kendra ütles …
Soome järjekorrad Vaalimaa punktis ulatuvad juba 43 kilomeetrini. Ilmselt ei ole viga Eestis vaid ikka Venemaal. Milles on lahendused? Ilmselt tuleks rohkem raudteetransporti kasutada. Kas ei ole võimalik võtta ports raudteeplatvorme ja laduda rekkad sinna peale. Venemaal sõidavad platvormilt maha ja igaüks oma teed.
15. september 2007, kell 20:34
Ain Kendra ütles …
Tea kuidas Narvas praegu on, kuid Soomes asjad väga sandid:
- Vaalimaa - 45 km
- Nuijamaa - 21 km
- Imatra - 10 km
Ei olegi muud teed kui raudtee. Meil alles raudteeisandad teatasid, et konteinervedude maht tõuseb kiiresti. Šokiteraapia on vist kõige mõjusam. Majanduse sõltumatusele mõjus vene pangakriis hästi, ilmselt praegune tollikriis on hea eri transpordiliikide vahekordade klaariks puhumisele.
22. september 2007, kell 14:39
Ain Kendra ütles …
Järjekorrad veninud 52 km-ni, kuid ühe päevaga suudeti pool sellest läbi hekseldada - Halonen kohtub Putiniga ja ilmselt vaja head tahet näidata.
30. september 2007, kell 15:44
Ain Kendra ütles …
Viimase info kohaselt süüdistab Vene tollivalitsus kõiki piirinaabreid järjekordades - miks nad siis veavad oma konteinereid autodega kui raudteel saaks vähema vaevaga.
Jah, saaks. Kuid raudtee ei vii igale poole. Ja auto annab teatud paindlikkuse, mida kauba adressaat ilmselt vajab. Saatjal võiks suht kama olla.
27. oktoober 2007, kell 16:26
Ain Kendra ütles …
Järjekorrad Vaalimaa piiripunktis on jõudnud 100 kilomeetrini.
Kiirtee Hamina ja Kotka vahel on juba täitumas rekkadest.
22. detsember 2007, kell 12:32
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatu...
Lisateave

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimi...
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüside...
Lisateave