Maanteehundi arvamised

Seekord ei räägiks kinnisvarastest . Kinni nad just ei lähe, kuid pankrot kujuneb ringkonnas tavaliseks. Ellu jäävad vaid suuremad. Sellised arendajad, kes objekti riskilaenudega soetavad, planeeringuala krundid enne maha müüvad, kui tehnovõrkude ehitamise hinnadki veel teadmata (saadud raha uuesti investeerivad ehk siis laiaks elavad), ja seejärel järgmise planeeringuala müügist (enne veel kui planeering kinnitatud) eelmise ala tehnovõrke ehitada püüavad – need peaksid muidugi kaduma. Suured riskimängurid (et mitte öelda aferistid) kolivad soojale maale (Bulgaaria, Rumeenia, Aadria mere rannik ja ka Ukraina-Gruusia-Moldaavia), kus reglemendid pole veel paika loksund ja sogases vees kalapüük võimalik. Selge, et tänaseks on kinnisvaraturg jahtumas. Kuid tegelikult lastakse vaid mullist õhku veidi välja ja ralli jätkub. Jätkub juba selle pärast, et Eestis on elamispinda inimese kohta liialt vähe, kui võrrelda teiste sama laiuskraadi riikidega (OK, Venemaaga ei ole siin miskit võr

Osalesin hiljuti Vilniuses kõlava nimega seminaril – Baltic Regional Seminar on Road Safety Engineering. Maanteeametite esindajad tutvustasid oma olukorda ja tulemusi. Kui Leedu kurtis põhiliselt liigset kiirust ja lootis tulemusi saada automaatkaamerate laiaulatusliku kasutuselevõtuga, siis Lätil olid ette näidata EL parimad tulemused koos Tšehhiga viimastest aastatest – põhiliselt veapunktisüsteemi rakendamise tagajärg. Eesti seevastu kiitis just vastuvõetud liiklusohutusprogrammi, kuid jäi hätta konkreetsete meetmete kirjeldamisega (ja ka küsimustele vastamisega). Statistika näitab viimaste aastate osas järsku õnnetuste tõusu, mis ettekandja poolt lahti seletamata jäi. Tundub sedasi, et põhjuseid mitu – ühelt poolt noorte juhtide ehk laulva revolutsiooni põlvkonna lisandumine liiklusse, teisalt politsei altkäemaksuskandaalide tagajärjel kaadriprobleemid mis liiklusjärelvalvele kehvalt mõjunud on. Ehk veel miskit. Üldse kumas läbi kõigi Balti ettekandjate (maanteeametite) soov lahe

Parts kinnitab, et Ämari võiks kujuneda militaar-tsiviillennuväljaks. Laaneots kurdab, et kui Ämari kujuneks NATO lennuväljaks, vihastaks see Venemaad. Eri tasandi arengukavad leiavad, et tuleks ette valmistada Ämari militaar-tsiviilkasutus. Kuigi nt lennunduse arengukavas on selge vihje vaid avariiolukorras kasutusele. 1. Ülemiste on Tallinnale liialt lähedal, müra häirib linnaelanikke. Ülemiste pindalalisest piiratusest tulenevalt on jaama läbilaskevõime kasvul piirid ees. Kuid juhul, kui reisijatena arvestada vaid eestimaalasi ja ei lisandu odavlennufirmad, võib juhtuda, et reisijate arv ei kasvagi jaama tehniliste piirideni välja, eriti kui lahendatakse trammiühendus kesklinnaga. 2. Viimaste uudiste valguses on Ryanair tulemas. See lööb hinnad alla ja paneb eestimaalased rohkem reisima. Ja sel teel läeb reisijate arv kiiresti piirideni. Siis aga, peaks Lennujaam esmalt loobuma nendest lülidest, mis takistavad reisijateenindust. Seega tuleks loobuda nii väikelennukite teenindamisest

Huvi pärast sai võrreldud MNT andmeid LKF omadega ja avastasin kümnekordse vahe. Spetsialistid on seda erisust ka kinnitanud. Millest asi tingitud on? Kus kivi all kala peidus on? 1. MNT on andmed koguni geoinfosüsteemi viinud, Maa-ameti saidil Maanteeameti rakenduses koguni nähtavad. Kuid - paraku vaid see osa, mille suhtes on andmed suhteliselt usaldusväärsed. Seega ainult need õnnetused, millistega politsei tegelend on ja ka sealt vaid need, kus inimesed viga või koguni hukka saand . Ehk siis, MNT arvates on liiklusõnnetus vaid selline konflikt, mille tulemusena on inimesed viga saanud. Teadaolevalt on MNT ka LKF-ga suhelnud ja püüdnud katvat süsteemi luua, kuid lähteandmete kvaliteedi tõttu sellest loobunud. 2. LKF andmed on seni vaid alfanumeerilises andmebaasis ja sealgi vajavad tegelikuks mõistmiseks olulist filtreerimist. Nimelt ei ole õnnetuse asukoht pahatihti kuigi täpselt fikseeritud, ning selleski puudub näiteks teede nimetuse osas süsteem. Rääkimata sellest, et pole fi