Maanteehundi arvamised

Soomlased tunnistavad  (iltalehti), et EL regulatsiooniga on puusse pandud. Detailsem käsitlus (Helsinkin Sanomat). Kaasaegsed autod lülivad tuled peale hämaras ja automaatselt. 2011 jõustunud eurodirektiivi järgi peaks piisama märgutuledest (mis tarbivad vähem energiat), paraku on vastavad osadel autodel olemas ainult ees. Lisaks on hämara-andur ka väljalülitav sest juhtub ka seda, et päikese käest metsa vahele sõites lülitakse automaatselt täistuled peale. Teine mure on LED-valgustitega, mis ei lähe põledes soojaks ja tulemusena võivad laternad täis tuisata (hõõglambid soojenevad piisavalt et lund sulatada). Seaduse järgi peaksid põhituled põlema pimedas, hämaras ja vihmaga. Ka see ei ole tegelikult piisav. Lisaks on olemas ka intelligentsed valgustus-süsteemid AFS (adaptive frontlight system), mille korral valgusvoog sõltub liikluskiirusest - paras peavalu ka ülevaatusel .

Helsingi üldplaneeringus kavandatakse radikaalset muutust. Üldplaneering koostatakse ca 10 aastase vahega, viimane oligi aastast 2012. Uue üldplaneeringu järgi kavandatakse linna suubuvad kiirteelaadsed tänavad (seespool Kehä I) kujundada peatänavateks, kiirus langetada 70-80 tasemelt 40-50 tasemele ning müravallide ja rampide asemele ehitada elumajad, mis mahutavad kuni 140,000 elanikku. Sõiduaeg kesklinna pikeneb mõne minuti. Senine planeerimispraktika eeldas, et linnarahvastik ei kasva ning kasvavad linnalähedased omavalitsused. Üldplaneeringu järgi Helsingi linn soovib 14 lähivalla kasvust linna jätta umbes poole - 260,000 inimest aastani 2050.

FB-s leidis Jube Juss ühe huvipakkuva artikli. Püüan sealt olulisemat natuke maakeelsena refereerida. Matthias Sweet, McMasteri ülikooli (Ontario, Kanada) teadur, kirjutas ajakirjas Urban Studies artikli . Artikli kokkuvõtte on alljärgnev: Liiklusummikute likvideerimine on kaua olnud transpordipoliitika eesmärgiks, kuid pole selge, millisel määral linnaelu universaalne kaasnähtus mõjutab majandust. USA pealinnastu 88 statistilise piirkonna andmete baasil uuriti liiklusummikute mõju majanduskasvule (1993-2008) ja töötaja tootlikkuse kasvule (2001-2007). Analüüsis jõuti järeldusele, et ummik hakkab kahandama töökohtade arvu kasvu siis, kui ajakadu autoga töölesõidul ummiku tõttu ületab 4,5 minutit ja regiooni peateede keskmine liiklussagedus sõiduraja kohta (freeway lane) ületab 11,000 autot päevas. Kui suurem liiklussagedus aeglustab tootlikkuse kasvu, puudub siiski tõestus, et ummikust tulenev otsene ajakadu tootlikkust mõjutaks. Tulemuste järgi soovitatakse, et otsese poliitikafoo

Soomes on kasutatud asfaldi täitematerjalina metallitööstuse jääke - reklaamitakse laiemalt, omadused vähemalt katsete järgi head. Kuid - üllatav tagasiside Oulu-Tornio piirkonnast - nimelt, see materjal sisaldab peenikest metallipuru mis sööb automootori rihmad ja rihmarattad.

Normidega seonduvalt on täna piisavalt probleeme. Ei hakka hetkel kõike lahti kirjutama, vaid kooskõlastusringil on (väga pikk) rida parandusi kehtivasse normdokumenti, paraku esitatud kujul 'muuta paragrahvi x.y ja sõnastada lõik (z) alljärgnevalt'. Võtsin ette ja püüdsin need parandused integreerida kehtivasse dokumenti ning tulemus on leitav järgmisest lingist  /uuendatud 16.11.2013/: Kui keegi juhtub seda lugema, siis võiks anda ka tagasisidet. Isiklik arvamine on selline, et toodud dokumendis on veel palju liigset, mida ei peaks üldse normis sätestama. On lõike, mida kellelgi tegelikkuses vaja ei ole olnud ning mis tõenäoliselt on mittevajalikud ka lähema 10 aasta jooksul. On lõike, mis peaksid paiknema AINULT ehitusjuhistes (kõik see, mis käsitleb materjalide detailseid nõudeid, mis ei ole otseselt seotud projekteerimisprotsessis arvutustega - nii igasugused sõelkõverad kui tihendustegurid). Ja samas valdkondi, mis normis täielikult reguleerimata ning mille jaoks on vaja

Tänud Logistikainstituudile, kes korraldas asise õhtu. Miskit mis Rail Balticuga seonduvalt meelde jäi, ka jagamiseks. Pille Metspalu Hendriksonist selgitas planeeringuprotsessi ja selle kohta süsteemis. Küsimusele, kus löödi lukku Pärnu trassi valik (Tartu asemel) sai vastuse - Eesti 2030+ üleriigilise planeeringu kinnitamisega. Trassikoridor, mis planeeringuga määratakse on 350 meetrit lai hajaasustusaladel ja 150 meetrit tiheasustuses. Tegelik piirangutsoon on 66 meetrit, mis sisaldab kaks roopapaari, teenindusala, kraavid ja teenindustee ning on piiratud mõlemalt poolt aiaga. Lõplik maaeraldus võib jääda 30-40 m vahele. Planeeringuprotsessi põhieesmärgiks on saada reaalselt võrreldavad variandid ning valida üks, millele projekt koostada. NIMBY eestikeelne aseaine on MÕMM (minu õuest mitte mingil juhul). Anti Moppel MKMist seletas et RB põhieesmärk ei ole siseriikliku transpordivajaduse rahuldamine vaid kiirus. Lõunanaabrid soovivad lisaharusid RB projekti all näha, ühendada Klai