Maanteehundi arvamised

Äsja toimus ÜP eskiisi avalikustamine. Martti Preem oli päris tõsiselt hädas. Orgunnerid ei arvestand rahva huvi ja valitud ruum osutus liialt pisikeseks. Mis aga mingit kriitikat ei kannata, on kogu protsessi korraldus ses mõttes et kuna korraldab planeeringut linna amet, siis pidanuks protsessi kaasama ka linnaosa valitsuse ja volikogu. Olgu et hetk sattus selline kus kõik koosseisud vahetuma kippusid - aga põhjusmõtteliselt saanuks nii mõnegi nurga enne rahva ette tulekut maha lihvida. Mitte väikest rolli selles istumises ei etendand liiklusküsimused. Preem tõdes, et üks põhiline võti on Järve sõlmes, kus tuleb ühendada linna saabuv Viljandi maantee Mustamäega, Tervise tänava kaudu. Mingid projektid on K-projekt ka koostand, tunnelid nii Pärnu maantee kui raudteede alt. Rahvas aktsepteeris sõlme rolli ja vajaduse, protestiti tegelikult ainult selle üle, et K-projekti lahendus mitte oleval teel ei kulge vaid põhjapoole, Järve metsa jääb. Eks siingi ole põhjuseid kuid neidki tuleks

Veidi sügavamale vaatav nupuke. Põhilised suunad, kuhu transpordisüsteemi arendamine peaks liikuma: 1) motoriseeritud liikluse vajaduse vähendamine - lihtne öelda, raske teha. Olulisim aspekt kergliikluse areng. Vajalik tegeleda kogu ahelaga: - kergliiklusteed - mitte pelgalt sidumata jupikesed, vaid omaette ja ohutu kergliiklusteede võrk. Ühendused magistraaltänavatega eritasandilised (tunnel tänava alt). Lisaks turvaline ja soovitavalt tasuta rattaparkla ühistranspordi terminali juures, kaubanduskeskustes, igasugu linna- ja riigiametite juures ja lihtsalt büroohoonete ja muude töökohtade juures. Ega palju vaja pole, kuid salvestav videovalve kindlasti. Parkimise teema jätkuks tuleks jalgrattaparklaid kavandada kõigis uutes planeeringutes - nii kortermajadel kui juba eeltoodud kohtades. Ning juba olemasolevates kortermajade piirkondades (Tallinnas ntx -mägedel) kus senised planeeringud ratastega ei arvesta, majadevahelises alas uued katusega ja lukustatavad jalgrattaparklad (igale