Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2008 postitused

Seekord poliitikast ja riigikogujatest

Palun ennetavalt vabandust et käesolevas arhiveerin mõned Loodusaja listis ilmunud kirjutised, nende autoritega eelnevalt konsulteerimata. Siiski tundub mulle, et teemad on olulised ja lugupeetud professori järeldused põhjapanevad sedavõrd et huvitavad ka neid netihoolikuid, kes Loodusajale ligi ei pääse. Mati Masing, 27.11.2008 11:58 - Küsimus Eesti riigi asjas: Riigikogu kui ajakirjanike klubi? ::::::::::::::::::::::::::::::::: Tere! Novembris 2005 oli mul põgus kirjavahetus Rohelise Erakonna teemal. Toona vastasin küsijale, et mul pole võimalik sel etapil asjas osaleda. Möödunud on pea kolm aastat. Nüüd oleks mul võimalus tegeleda pisut ka riigiasjadega, anda oma panus vajalikus lõigus -- et unne suikund riik äratada üles! Aga kuidas seda teha? Aeg-ajalt olen vaadanud Riigikogu infotundi. Üsna unine värk, tuleb tunnistada! Seal esitatakse ministritele küsimusi, umbes nagu CNN reklaamib: ."_We ask tough questions_". "No ja siis?", küsib vaatleja. Selline teguviis

Kaubanduskeskused tagasi keskusse

Uus artikkel Iltalehti veergudelt - ministeerium koondaks kaubanduskeskused tagasi linnakeskmesse . Soomes planeeritakse uute kaubandus-äripindade rajamist üle 5 miljoni ruutmeetri põrandapinnaga - see vastab kolmandikule praegusest jaekaubanduspinnast. 2020 planeeritud vajadustega võrreldes on tegemist juba kaks korda vajadustest suurema pinnaga. Keskkonnakeskuste uuringu alusel on praegu töös ca 200 erinevat kaubanduskeskuse planeeringuhanget, neist viiendik on igasuguste valla- ja maakonnaplaneeringute vastased. Eriti selgelt on erisused näha suurte keskustega. Keskkonnaministri hinnangul ei ole maakasutuse otsused valla enda teha. Riik peab sekkuma. Põhjus ka selles et suurte kaubanduskeskuste ajaline ja ruumiline mõju on sedavõrd suured et ulatuvad kaugele konkreetse valla piirest. Kaubandussektori spetside hinnangul üks suuremaid probleeme on selles, et linnakeskuse tiheda asustuse juures ei ole võimalik kaupluse reklaame piisavalt avatuna demonstreerida, seetõttu soovivad kaupme

Järve lennuväli

Pärnu maantee - kas 50 km/h piirkiirus on õigustatud 4+4 realisel lõigul Järvevana ja Viljandi maantee vahelisel alal? 1. UURINGUD - on uuritud madalama kiirusrežiimi mõju linnapiirkonnas - reeglina järeldused on üheselt kiiruspiirangute poolt. Kiirusrežiimi määramisel on oma roll ka tee projekteerijatel. Järve lennuvälja puhul on võimalused jäänud kasutamata. Varhelyi 1996 - projektkiiruse suur mõju tegelikule valitud kiirusele (täiesti õige, antud juhul võib kontrollida millisele projektkiirusele vastab antud tee plaani ja pikiprofiili lahendus - kõhutunne ütleb, et maanteenormi 120 km/h võiks sobida - kui ei oleks jalakäijaid ja tagasipöördevõimalust). Elvik ja Vaa 2004 - kiiruspiirangud sätestatakse kolme põhimõtte alusel, a) kohandades piirangut tegelike kiirustega; b) varieerides kiirusega tee põhiparameetrite valikul ja c) minimeerides kiiruspiiranguga ühiskonna kulusid (teehooldus, õnnetused, keskkond ja autode kasutuskulud). Reaalselt kasutatakse nimetatud kolme põhimõtet ko