Maanteehundi arvamised

Lugesin uudist:  http://www.tallinncity.ee/1315098/tehnika-tanav-uuendatakse-siiski-taies-mahus  - ja tuleb meelde, et Tehnika tänava kapitaalremondivajadusele sai tähelepanu juhitud veel enne kui Tehnika pikendust tegema hakati (st Pärnu mnt-Veerenni lõiku). Kui senikehtivate normide järgi tuleks asfaltkatte elueaks arvestada 15 aastat (lähiajal suurendatakse seda 20 aastani), siis tõenäoliselt tuleks - aga vastavalt tegelikule koormusele - ülekate teha vahepeal kaks-kolm korda. Sellisel juhul ei oleks vahepeal erilist aukude lappimise vajadust. Augud tekivad kas siis kui alumistes kihtides on ehituses miskit puusse pandud (kehvad materjalid, puudulik tihendamine) või on katend aladimensioneeritud - ja kui õigel ajal ülekate tegemata jäänd on. Arvestades 4-aastase valimistsükliga, võiks seega teha ettepaneku tee-ehituse rahastamise tsüklilisusest. Hakkame lugema null-aastast mis on ka valimisaasta. Ehitus peaks vastu pidama 15 aastat, see on 4 valimistsüklit. Neljandal aastal pindami

Viimase aastakümnega on meie maanteedele ilmunud "eurokraavid". Seejuures tuleb märkida kahte teemat - teepeenrad on läinud kitsamaks ning kraavid on suhteliselt sügavad kuid tee ümbritseva maapinna suhtes tavaliselt väga kõrge ei ole. Teepeenra vajadus on tõepoolest kahanenud - lagunevaid sõidukeid kohtab järjest vähem, mida peenrale tingimata parkima peaks. Samas on uuritud keskmise kiiruse sõltuvust tee laiusest ning järeldatud, et mida kitsam on tee, seda madalamad kiirused ja võimaliku õnnetuse puhul tagajärjed leebemad. Paraku on siin teine külg selles, et vastavalt väheneb ka õnnetuse ärahoidmise võimalus. Kõrgveetase ei tohiks teekatte suhtes olla kõrgemal kui 125 cm. See kõrgus tuleneb eelkõige külmakindluse nõuetest ning pärineb nõuka-ajast. Täna on kate lumevaba ka südatalvel ning tegelik mõõdetud külmumissügavus võib tihti olla üle kahe meetri - seega 125 cm ei päästa teed külmakergetest, Külm hakkab mängima siis kui ulatub niiskesse tsooni. Ilmselt seetõttu sii

Euroopa Kontrollikoda on võrrelnud nelja riigi EL rahadega ehitatut - Poola, Saksa, Hispaania ja Kreeka. Kokku 24 projekti, mis maksid 3 miljardit eurot (kokku on kulutatud 2000-2013 - 65 miljardit). Ülioptimistlikud liiklusprognoosid on toonud kaasa üledimensioneeritud lahendused. Siinjuures tahaks küsida, kes suutis aastal 2000 näha ette järgnenud buumi ja edasist auku? Mille alusel on võimalik teha adekvaatsemaid liiklusprognoose? Kui 19 prognoosist 14 nägid ette suuremat liiklust kui tegelikult tuli? Järeldus on tehtud, et kiirteed (motorway) on liiga kallid, I klassi tee (expressway) on mõistlikum. Meie teed mahuvad just expressway alla. Nõuete järgi Kontrollikoda on teinud sellised soovitused Komisjonile: (a) analüüsida kulude erisusi ja rakendada paremaid kogemusi (b) EL finantseerimine peaks sõltuma selgetest eesmärkidest koos indikaatoritega: ajasääst, ohutus, läbilaskevõime tõus ja majanduslik efekt. Nõutud mõistlikud ja kuluefektiivsed tehnilised lahendused mis on ko