Maanteehundi arvamised

Kivisööja pesa õnnestus jäädvustada Tallinnas, Mustamäe teel. Kahjuks ei jäänud pesa asukas pildile. Tegelikult on selles pildis sügav uba. Asfalt on alt tühi - killustik on lagunenud.

Et lingid kaduvikku ei vajuks ning ka komme pärast leida saaks... Millest seekord asi pihta hakkas? Liisa Pakosta FB lehest kus oli viidatud, et  komisjoni istungil  asja arutati ja uuring oli laual. Uuring  (et teed ei kanna raskemaid) Postimehes ilmusid mõned artiklid seerias Raskemad veokid teedele . Et neid (ja kuni kolme kuu jooksul ka nende komme) ka hiljem lugeda, toon siia lingid: Uuring: raskemad koormad on mõeldamatud Keskkonnakomisjon näeb puiduvedajate mõttes jumet Maanteeamet: raskemaid veokeid teedele lubada ei saa ja samal teemal ka varasemad: Metsafirmad eiravad teede kasutamise keeldu

Küsitakse, mida ma arvan kolme- või neljarajalistest teedest. Vastus ei ole lühike ega liiga lihtne. Esiteks, vaatame kus ehk mis tingimustel on kolmerajalisi kasutatud - Põhjamaades säästuvariandina kui olemasoleva tee asfaltkate on nii lai, et teed füüsiliselt laiendamata õnnestub senise kahe raja ja laiema kaetud peenra asemel märgistada teele kolm rada veidi kitsamate peenardega. See eeldab, et asfaldiga kaetud ala laius täna peaks mahutama kolm rada laiuses 3,5 (10,5), sõidusuundade vahelise piirde ala minimaalselt 1 meetrise laiusega (11,5) ja kummalgi pool sõidurada tugevdatud peenra ala 0,5 m (kõik kokku 12,5 meetrit). Täna Eestis olevatel teedel nii laia asfaltkatet leiab harva. Planeerida aga täna kolmerajalist teed uusehitise või ka laiendusena - jään kõhklevale seisukohale. Põhjus - kaherajalise tee normaalne töötsoon liiklussageduse suhtes on kuni 15000 autoni ööpäevas. Kui liiklus suundade vahel on ka tipptunnil suhteliselt tasakaalus, võib see number tõusta kuskile 17