Maanteehundi arvamised

Seekord siis TV3. Aga lühidalt põhipunktid 1. Tallinn on kehtestanud reeglid, mille järgi peaks katendi ülakihte uuendama (asendama) sõltuvalt liikluskoormusest 5..10 aasta tagant. Paraku ei tehta seda - vist pole raha. Talvel lapitakse augud talvise seguga mis tuleks kevadel asendada. Sedagi ei tehta ja remontsegu istub augus mitmendat aastat - auk ainult areneb. 2. Normid. Meil kehtiv norm tugineb NL 1983 aasta normil ja on kehtestatud juhendina 2001 - samal ajal venelased läksid uuele juhendile, mille kohaselt tuleb katendid tugevamad ehitada. Koormused on tõusnud, rehvirõhud on tõusnud kuid katendid ei ole läinud märkimisväärselt paksemaks. Enamgi veel - 2006 võeti ka kulumisvaru 1 cm maha mis seni projektis arvutuslikule lisati. Suurenenud on ka täismass ning normkoormus on jätkuvalt 10-tonnine paarisratastega telg kui tegelikkuses 10-tonnine on ühekordsete ratastega ja paarisratta puhul vedavtelg 11,5 tonni. Seda normide järgi, kuid kas ka tegelikult? Staatika ja kiiruse arvest...

Täna helistati raadiost ( Vikerraadio , Uudis+ ning kuulata teise tunni 16ndast minutist ) ja küsiti sedasama mida alati - et miks teed ei kesta. No mis mul öelda. Me tahame odavat ja head. Nii tulebki siis tellida. Odavat. Ja head. Eraldi. Aga tõsiselt. Alustaks sellest, et katendi kulumiskihil on oma funktsioon. Kaitsta konstruktsiooni. Kuni 2006 aastani lisati arvutatud konstruktsiooni paksusele 1 cm kulumisvaru. Rootsi lisab tänaseni 2 cm. Aga 2006 leiti, et saab ka ilma. Saab sama raha eest rohkem linti lõigata. Suure tõenäosusega oli see poliitiline tellimus. Paraku ei saa ma seda tõestada. Igatahes on tollane minister linnapea rollis asjaga vaat et kõige rohkem hädas. Kui ta eesmärk pole just risti vastupidine - mida halvemad tänavad, seda parem on näidata vastasseisu ülemise ja alumise linna vahel. Kuid mu jutu eesmärk pole poliitiline osatamine. Alustan seega kulumiskihist. Täna siis dimensioneerime katendi täpselt. Ja ehitame normi piires, see tähendab, et keskmiselt lubatu...

EPL artikkel kogub klikke. Artikkel üsna hea, kuid mitmed otsad on lahti jäetud. Püüaks neid siis edasi avada. Ka ERR katab sama teemat. 1) Aluspinnase jutt - õige ses mõttes, et ka Helsingis on osa teid kaljupinnases. Kuid mitte kõik, sest kaljunukkide vahel esineb ka soistunud soppe, kus tuleb paratamatult ehitada korralik muldkeha ja alus. 2) 30 kuni 100 aastat on muidugi liialdus. Kuigi mitte päris. Katendid - ehk siis konstruktsioon dreenkihist, alusest ja kattest - dimensioneeritakse tõepoolest Eestis 15 aasta peale, Soomes 20 aasta peale. Kusjuures selle 15 ja 20 aasta vahe on tegelikult väga väike. Arvutuslikult võib tõestada, et katendi maksumus tõuseb ca 3% ja võidad katendi elueas kolmandiku. Ning kuuldavasti on saksa kiirteede katendid projekteeritud 30 aastale. Kui vene arvutusvalemid ei valeta, on 30 aastase ehk siis tänasega võrreldes kahekordse eluea jaoks vajalik hinnatõus 6%. Tegelikult on seegi teooria sest aluspinnased ei ole homogeensed ning ka ehituse käigu...