Maanteehundi arvamised

Rail Baltica – Pavel Telicka aastaaruannetest (2005-2009). Telicka oli Tšehhi pealäbirääkija liitumisel ja hilisem eurokomisjoni liige. Tallinn-Varssavi ca 1200 km (1142) on TEN-T projekt nr 27. Poola lõiku on muudetud, algse Augustowi läbiva trassi asemel eelistatakse Varssavi-Bialystok-Elk-Suwalki-Leedu piiri liini (374 km). Augustowi trass (341 km) muutus vaieldavaks juba ViaBaltica maanteetrassi valikul Rospuda orus Podlaskie prefektuuris. Mõlemad trassid läbivad Biebrza orgu (Natura 2000) kuid loodetakse, et raudteevajadused ei laienda keskkonnamõju (ala läbib elektrifitseeritud raudteelõik, kus trassi l on kummalgi pool lagedaks raiutud vöönd). Poola ei jätka tegevusi enne KMH tulemuste selgumist. Suwalki-Bialystok lõik on planeeritud pärast 2013 ehituseks. Leedu soovib rajada 40 km eurotrassi (1485 mm) Poola piirist Marijampole linnani (lühendades trassi 25 km) ja edasi Kaunaseni (minnes üle vene rööpalaiusele 1520 mm). Praegu on Trakizkis (P) -Mockava (L) eurolaiuses, Mock...

Avalik kiri Harju maavanemale Taotlus Teen ettepaneku algatada Harju maakonnaplaneeringu transpordi teemaplaneering, kuna Tallinna lähipiirkonnas on kogunenud piisavalt piiriüleseid infrastruktuuriprobleeme, mis vajavad lahendusi nn keskpikas perspektiivis. Planeeringuprotsessi tulemusena on vaja fikseerida perspektiivsed transpordikoridorid ja määrata maakasutuse üldised põhimõtted transpordikoridoride lähialadel. POGSE (Problem – Origin – Goal – Solutions – Evaluation) meetodil analüüsituna on põhjendus järgnev: Probleemid Põhiosa alltoodud teemadest on piiriülesed, st puudutavad mitut kohalikku omavalitsust ja seetõttu ei ole neid võimalik lahendada valdade ja linnade taseme planeerimisprotsessis. 1. Lennujaama müra ja riskid joogiveele ning Tallinna elanikele. Tallinna Lennujaam on pidanud väga madalaks riskiks võimalust, et lennuk satub järve. Senine poolakate ’veendumine’ aastast 1938 ja ’jäändumised’ (Aeroflot reisilennuk IL-14 1966-ndal ja nüüd jälle poolakad kauba...

Sild ehitatud 1975, projekteeris inseneribüroo Eero Paloheimo (hilisem puitkonstruktsioonide professor ja roheline poliitik) ja Matti Ollila. 93 meetrit pikk ja 20 lai, algselt planeeritud 4-5 rajaliseks. Jõesambaid ei ole, oma aja näidisehitis - õhuke eelpingestatud raudbetoonkonstruktsioon. Vähemalt üks kaldasammas on rajatud savipinnasesse. Insenerid tegid kaldasamba arvutustes märgivea (arvutati juba arvutiga kuid teadagi millised olid siis arvutid). Ehituse aegu probleemid, töö venis mitmeid nädalaid graafikust kuid vastu võeti tähtaegselt. Betoon vajab kivinemiseks vähemalt 3 nädalat kuid proovikoormamise aegu ei old kivinemine lõppend. Tulemus - ca 10 cm (erinevatel andmetel kuni 40 cm) läbipaine proovikoormamisel. Otsus seejärel täiendavad terasvaierid ja liiklus ainult kolmele rajale (sild kasutuses ühesuunalisena). Tänane liiklus sillal üle 20,000 auto ööpäevas. Laupäeval 6.märtsil hommikune juhuslik möödakäija märkas, et sild on vajund. Helistas politseisse, sild suleti. Õ...

Käisin koolis. Keelt teritamas. Seletati, et visioon on võõrsõna. Eestimaine võiks olla nägemus. Aga samas, nägemuse olemus viitab hallutsinatsioonidele. Töökohaotsingutel küsitakse, milline on teie visioon? Televisioon? See selleks, tegelikult tahtsin hoopis rääkida pikemaajalistest prognoosidest. Kuulsin, et hakatakse toetama põllumaadel madalakasvuliste metsakultuuride kasvatamist. Madalakasvulisteks loetakse siis leppa, haaba, hübriidhaaba ja muud sellist haokultuuri - eesmärgiks just 15-aastase raieringiga hakkepuitu toota. Kuid keegi pole sellele mõelnud et kui praegu selline kultuur põllule lasta, kuidas pärast maad tagasi põlluks teha. Enamgi veel, pole mõeldud ka sellele et siuke metsakasvatus sobiks ehk paremini nigelatele põldudele. Aga lubatakse praegu kõigile, ka kõige parematele põldudele (et ehk maaomanikul ka mõistust on, otsustab ise mida teha). Tegelikult taandub asi laiemale pinnale. On euroliidu toetusskeem, palun, kasutage - aint et DDPP skeemiga. Mõtlemiseks...

Äsja toimus ÜP eskiisi avalikustamine. Martti Preem oli päris tõsiselt hädas. Orgunnerid ei arvestand rahva huvi ja valitud ruum osutus liialt pisikeseks. Mis aga mingit kriitikat ei kannata, on kogu protsessi korraldus ses mõttes et kuna korraldab planeeringut linna amet, siis pidanuks protsessi kaasama ka linnaosa valitsuse ja volikogu. Olgu et hetk sattus selline kus kõik koosseisud vahetuma kippusid - aga põhjusmõtteliselt saanuks nii mõnegi nurga enne rahva ette tulekut maha lihvida. Mitte väikest rolli selles istumises ei etendand liiklusküsimused. Preem tõdes, et üks põhiline võti on Järve sõlmes, kus tuleb ühendada linna saabuv Viljandi maantee Mustamäega, Tervise tänava kaudu. Mingid projektid on K-projekt ka koostand, tunnelid nii Pärnu maantee kui raudteede alt. Rahvas aktsepteeris sõlme rolli ja vajaduse, protestiti tegelikult ainult selle üle, et K-projekti lahendus mitte oleval teel ei kulge vaid põhjapoole, Järve metsa jääb. Eks siingi ole põhjuseid kuid neidki tuleks ...

Veidi sügavamale vaatav nupuke. Põhilised suunad, kuhu transpordisüsteemi arendamine peaks liikuma: 1) motoriseeritud liikluse vajaduse vähendamine - lihtne öelda, raske teha. Olulisim aspekt kergliikluse areng. Vajalik tegeleda kogu ahelaga: - kergliiklusteed - mitte pelgalt sidumata jupikesed, vaid omaette ja ohutu kergliiklusteede võrk. Ühendused magistraaltänavatega eritasandilised (tunnel tänava alt). Lisaks turvaline ja soovitavalt tasuta rattaparkla ühistranspordi terminali juures, kaubanduskeskustes, igasugu linna- ja riigiametite juures ja lihtsalt büroohoonete ja muude töökohtade juures. Ega palju vaja pole, kuid salvestav videovalve kindlasti. Parkimise teema jätkuks tuleks jalgrattaparklaid kavandada kõigis uutes planeeringutes - nii kortermajadel kui juba eeltoodud kohtades. Ning juba olemasolevates kortermajade piirkondades (Tallinnas ntx -mägedel) kus senised planeeringud ratastega ei arvesta, majadevahelises alas uued katusega ja lukustatavad jalgrattaparklad (igale...

Kunagi oli Pikris sellenimeline naljanurk. Püüaks siin jätkata head traditsiooni. Töiselt - ajalehekuulutustest ja mujalt - on üles kerkinud loomarida: - ketassiga (kuulutusest: müüa ketassearaam) - mantlisiil (Valgre laulust) - silindrinahk