Maanteehundi arvamised

Järgmises TV3 stopis peaks tulema lõik uudistega Kaamose august. Allan Muuk alustab intervjuud Luite sõlmest ja lõpetab tervitustega Kaamose august. Vahele mahub kirjeldus sellest, et Viadukti otsaga seoses puudub nähtavus; sõlmes pole mingeid suunavaid silte; geomeetriaga on nii puusse pandud et otse kutsub Järvevanast tulles ilma ringi läbimata Viaduktisse üles minema ja Järvevanas puuduvad piirded mistõttu sõiduk võib tänava-augu asemel Kaamose auku kukkuda. Ning kindlasti ka tänusõnad linnavalitsusele ja projekteerijale õppematerjali tootmise eest. Ainult et seda õppematerjali poleks vaja betooni valada. Uute teedeinseneride koolitajana soovitan nii projekteerijal, ekspertiisi teostajal kui ka linnaisadel koolipinki nühkida. Ja õppida kogenud projekteerijatelt ning lugeda normi. Olukord peaks järgmiseks aastaks paranema sedavõrd, et seni soovituslik linnatänavate standard peaks asenduma kohustusliku projekteerimisnormiga.

Seekord siis TV3. Aga lühidalt põhipunktid 1. Tallinn on kehtestanud reeglid, mille järgi peaks katendi ülakihte uuendama (asendama) sõltuvalt liikluskoormusest 5..10 aasta tagant. Paraku ei tehta seda - vist pole raha. Talvel lapitakse augud talvise seguga mis tuleks kevadel asendada. Sedagi ei tehta ja remontsegu istub augus mitmendat aastat - auk ainult areneb. 2. Normid. Meil kehtiv norm tugineb NL 1983 aasta normil ja on kehtestatud juhendina 2001 - samal ajal venelased läksid uuele juhendile, mille kohaselt tuleb katendid tugevamad ehitada. Koormused on tõusnud, rehvirõhud on tõusnud kuid katendid ei ole läinud märkimisväärselt paksemaks. Enamgi veel - 2006 võeti ka kulumisvaru 1 cm maha mis seni projektis arvutuslikule lisati. Suurenenud on ka täismass ning normkoormus on jätkuvalt 10-tonnine paarisratastega telg kui tegelikkuses 10-tonnine on ühekordsete ratastega ja paarisratta puhul vedavtelg 11,5 tonni. Seda normide järgi, kuid kas ka tegelikult? Staatika ja kiiruse arvest...

Täna helistati raadiost ( Vikerraadio , Uudis+ ning kuulata teise tunni 16ndast minutist ) ja küsiti sedasama mida alati - et miks teed ei kesta. No mis mul öelda. Me tahame odavat ja head. Nii tulebki siis tellida. Odavat. Ja head. Eraldi. Aga tõsiselt. Alustaks sellest, et katendi kulumiskihil on oma funktsioon. Kaitsta konstruktsiooni. Kuni 2006 aastani lisati arvutatud konstruktsiooni paksusele 1 cm kulumisvaru. Rootsi lisab tänaseni 2 cm. Aga 2006 leiti, et saab ka ilma. Saab sama raha eest rohkem linti lõigata. Suure tõenäosusega oli see poliitiline tellimus. Paraku ei saa ma seda tõestada. Igatahes on tollane minister linnapea rollis asjaga vaat et kõige rohkem hädas. Kui ta eesmärk pole just risti vastupidine - mida halvemad tänavad, seda parem on näidata vastasseisu ülemise ja alumise linna vahel. Kuid mu jutu eesmärk pole poliitiline osatamine. Alustan seega kulumiskihist. Täna siis dimensioneerime katendi täpselt. Ja ehitame normi piires, see tähendab, et keskmiselt lubatu...

EPL artikkel kogub klikke. Artikkel üsna hea, kuid mitmed otsad on lahti jäetud. Püüaks neid siis edasi avada. Ka ERR katab sama teemat. 1) Aluspinnase jutt - õige ses mõttes, et ka Helsingis on osa teid kaljupinnases. Kuid mitte kõik, sest kaljunukkide vahel esineb ka soistunud soppe, kus tuleb paratamatult ehitada korralik muldkeha ja alus. 2) 30 kuni 100 aastat on muidugi liialdus. Kuigi mitte päris. Katendid - ehk siis konstruktsioon dreenkihist, alusest ja kattest - dimensioneeritakse tõepoolest Eestis 15 aasta peale, Soomes 20 aasta peale. Kusjuures selle 15 ja 20 aasta vahe on tegelikult väga väike. Arvutuslikult võib tõestada, et katendi maksumus tõuseb ca 3% ja võidad katendi elueas kolmandiku. Ning kuuldavasti on saksa kiirteede katendid projekteeritud 30 aastale. Kui vene arvutusvalemid ei valeta, on 30 aastase ehk siis tänasega võrreldes kahekordse eluea jaoks vajalik hinnatõus 6%. Tegelikult on seegi teooria sest aluspinnased ei ole homogeensed ning ka ehituse käigu...

Soomes ei olegi veel otsustatud suurendada raskeveokite lubatud täismassi 76 tonnini senise 60 asemel . Ehk siis, Suomen Tieyhdistys väidab et sellise otsuse tegemine peab käima koos olulise teehooldusraha suurenemisega. Kommentaaridest võib lugeda, et maksumaksjatelt korjatakse teede jaoks 2,5 miljardit kuid teedesse jõuab 1 miljard. Tuttav lugu ju. Teine sekundeerib et tegelikult on maksudest laekuv summa 7 miljardit. Teeühenduse järgi on otsusest (60 asemel 76 tonni ja kõrguses lisaks 20 cm 4,4 meetrini) tulenevalt lisakulu riigiteedele teehoolduses 100 miljonit eurot aastas sest kohati on vaja tõsta sildu või süvistada silla-alust teed. Lisaks ka erateede toetus mida peaks veel 20 miljonit eurot aastas rohkem olema. UUEM INFO. Sillad vajavad remonti . Praegu on Soomes 144 kaalupiiranguga silda. Kui kaalupiirang tõstetakse 76 tonnini (otsus ootab Euroopa Komisjoni heakskiitu), siis on vaja koormust piirata 270 maantee- ja 80 linnasillal. Kokku 10 silda neist on põhivõrgus ja ül...

Esimene pool aastat lektoritööd seljataga ja sess käimas - minu eksam enamusel tehtud. Võrreldes selle ajaga kui ise õppisin on hinnete süsteem muutunud. Null antakse siis kui tead alla poole. Aga peab ütlema et tublid (üli)õpilased on küll. Pooled viied. Tea kas küsimused olid liiga kerged? Eks järgmisel aastavahetusel näe sest miskit kindlasti muutub. Projekteerimisnormid peaksid järgmisele kursusele juba uued olema. Järgmine poolaasta tuleb ristmike tähe all. Eeltööd selles suunas on ka üksjagu tehtud - konkurent toodab tänuväärset õppematerjali, korja vaid üles ja püüa lahti seletada. Et mitte tehtud vigu korrata.

Komisjon on pikalt uurinud ja arutanud ning koostanud raporti "Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile. Ettepanekud." . Täna leidis aset raporti esitlus ja pressikonverents. Komisjon ja selle raportöör Tõnis Lukas on ära teinud suure töö ning raport on heaks kiidetud komisjoni istungil 11.12.2012. Töid on sel teemal alustatud juba 2009 – majanduskomisjoni raames 2009-2011 ja keskkonnakomisjoni raames 2012 ning avalik istung 13.11.2012 (rahvusvaheline seminar). Seminari ettekanded on jälgitavad ka avalikus ruumis (http://riigikogu.ee/index.php?id=174712). Komisjon on teinud alljärgnevad ettepanekud: 6- ja enamateljelistele paarisvelgedega autodele kuni 52-tonniste vedude lubamine aastaringselt, ohtlikud marsruudid sulgeda 2013. aasta jooksul. Kaaluda 7- ja enamateljelistele paarisvelgedega autodele Maanteeameti lubadega teatud marsruutidel ja talvisel ajal läbikülmunud maapinna oludes kuni 60-tonniste vedude lubamist alates...