Metsaveokid


Et lingid kaduvikku ei vajuks ning ka komme pärast leida saaks...
Millest seekord asi pihta hakkas? Liisa Pakosta FB lehest kus oli viidatud, et komisjoni istungil asja arutati ja uuring oli laual.Uuring (et teed ei kanna raskemaid)


Postimehes ilmusid mõned artiklid seerias Raskemad veokid teedele. Et neid (ja kuni kolme kuu jooksul ka nende komme) ka hiljem lugeda, toon siia lingid:
Uuring: raskemad koormad on mõeldamatud
Keskkonnakomisjon näeb puiduvedajate mõttes jumet
Maanteeamet: raskemaid veokeid teedele lubada ei saa

ja samal teemal ka varasemad:
Metsafirmad eiravad teede kasutamise keeldu

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Torupiirded - seekord Rapla linnas

Kujutis
Ega tegelikult lisada praegu palju ei ole. Selline torukonstruktsioon on mõrvarlik ja ei vasta kehtivale standardile. Paraku maksab see poole normikohasest ja näeb välja nagu piire. Kuni keegi otsa ei sõida, sest siis omandab piire terariista omadused ja võib läbistada sõiduki koos seesviibijatega. Maailmas näiteid piisavalt, Eestis viimase paari aasta jooksul on avariisid olnud ja autosid penetreeritud. Inimesi veel õnneks mitte - aga kas peame ootama laipu?
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatu...
Lisateave

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimi...
Lisateave