Maanteehundi arvamised

Linn on siis kokku leppimas uut objektide nimistut. Linna ja MKM koostööleppe seletuskirja järgi:  Konkreetselt viiakse ellu või kaalutakse 2014-2020 perioodil ELi vahendite kasutamisel järgmiste projektide elluviimist: sadamate maismaaühenduste parandamine (Tallinna Vanasadama ja Väo liiklussõlme vaheliste lõikude arendamine, sh. uus ühendus Tallinna Vanasadama ja Russalka vahel, Suur-Sõjamäe tee, Peterburi tee ja Väo liiklussõlme rekonstrueerimine); Tallinna Vanasadama ühendamine kesklinnaga; raudteepeatuste ühendamine kohaliku liiklusega; Trammiühendus lennujaamaga; Gonsiori tänava rekonstrueerimine koos ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamisega; Tehnopoli liikumiskeskkonna arendamine; keskkonnasäästliku ühistranspordi veeremi soetamine ning Haabersti ristmiku rekonstrueerimine. Ja konkreetsemalt siis kaheksa elementi lepingu tekstist: 1.  Sadamate maismaaühenduste parandamine – rahvusvaheliste ühenduste parandamiseks kavandatakse Tallinna Vanasadama ja Väo lii...

Kõiki projekteerimisega tegelevaid teedeinsenere ilmselt huvitab/liigutab see, kuidas peaks tõlgendama projekteerimisnormidesse kirjutatud liikluse prognoosimise teemat nii tee klassi määramise kui katendi dimensioneerimise aspektist. Eile sain ise "targaks" ja jagan seda "tarkust" ka teistele. Alguseks veidi laiemalt. Kuni 2012 juunikuuni võis tellija (loe: Maanteeamet) esitada mistahes nõudeid, mis erinevad projekteerimisnormides sätestatust. Alates 2012 juunist on võimalik esitada vaid selliseid kehtivat normi mitte järgivaid nõudeid, mis tuginevad teiste, meiega sarnases kliimavööndis paiknevate, riikide normidele – ja sedagi kokkuleppel. 2012 muudeti normis tee klassi määramise käsitlust, asendati peatükis 1.4 (1) tabel 1.5 kus varasemad määratlused klassi piiride osas olid kattuvad (jättes kaalutluse võimaluse), siis kehtivas normis on piirid täpsed ja ei kattu. Teisisõnu, liiklussagedus määrab üheselt tee klassi. Siit tuleneb ka kohustuslik järeldus,...

Oli võimalus seekordsete magistritöödega tutvuda nende kaitsmisel, põhiliselt vaatleja staatuses (tõele au andes üht tööd sai juhendatud ja teisele olin rets). Lisaks tulemustele paar sõna kommentaarideks - Ott Olesk, Luige eritasandilise ristmiku kandevõime probleemidest - 3 - Meelis Kreevan, Pelgulinna möödasõidutee eskiisprojekt - 5 - Taavi Agasild, liikluse modelleerimisest - 4 - Aleksander Šavljukevitš, Tartu Idaringi 1 ehitusala ehituskorraldus - 3 - Jaanus Taro, elastsete teekatendite dimensioneerimise võrdlev analüüs - 5 - Pavel Karev, keskpolügooni teede planeerimine - 4 - Mihkel Viita, põlevkivituha kasutamine mass-stabiliseerimisel - 4 - Peeter Kanter, raudteesilla väsimusarvutused - 5 - Kadi Tuum, filtratsioonimooduli määramise võimalused - 5 - Jaak Tänava, turboringid - 4 - Allan Tsarents / Ragnar Kukk, puidust ja kiudbetoonist komposiittala - 5 - Priit Jalakas, Luige eritasandilise ristmiku liiklusohutuse audit - 4 - Hando Arro, Viimsi-Tallinn pendelrände ana...