TTÜ selle aasta lõputöödest
Oli võimalus seekordsete magistritöödega tutvuda nende kaitsmisel, põhiliselt vaatleja staatuses (tõele au andes üht tööd sai juhendatud ja teisele olin rets). Lisaks tulemustele paar sõna kommentaarideks
- Ott Olesk, Luige eritasandilise ristmiku kandevõime probleemidest - 3
- Meelis Kreevan, Pelgulinna möödasõidutee eskiisprojekt - 5
- Taavi Agasild, liikluse modelleerimisest - 4
- Aleksander Šavljukevitš, Tartu Idaringi 1 ehitusala ehituskorraldus - 3
- Jaanus Taro, elastsete teekatendite dimensioneerimise võrdlev analüüs - 5
- Pavel Karev, keskpolügooni teede planeerimine - 4
- Mihkel Viita, põlevkivituha kasutamine mass-stabiliseerimisel - 4
- Peeter Kanter, raudteesilla väsimusarvutused - 5
- Kadi Tuum, filtratsioonimooduli määramise võimalused - 5
- Jaak Tänava, turboringid - 4
- Allan Tsarents / Ragnar Kukk, puidust ja kiudbetoonist komposiittala - 5
- Priit Jalakas, Luige eritasandilise ristmiku liiklusohutuse audit - 4
- Hando Arro, Viimsi-Tallinn pendelrände analüüs - 4
- Stina Sõrmus, polümeermodifitseeritud bituumenemulsioonid pindamisel - 4
- Mihkel Kukk, suvise piirkiiruse tõstmise mõju liiklusohutusele - 4
Kokku neli tööd käsitles otseselt või kaudselt Luige sõlmega seonduvat, kusjuures neist vaid üks kaasnes TTÜ uurimistööga. Paari sõnaga siis järeldustest: Olesk - kandevõime probleemid tulenevad ühtlaseterisest liivast ning selle kasutamine on otseselt seotud tellija soovidega, kuid olulised eksimused kehtivate reeglite vastu on nii projekti liiklusuuringus ja prognoosis kui ka katendi projekteerimises, seda tellija soovil. Tuum - filtratsioonimooduli mõõtmise süsteem ei ole adekvaatne, kui peenosiste sisaldus on alla 2% poleks üldse mõõta vaja ning täna kehtivatele nõuetele vastavaid looduslikke materjale mis tagaks samas ka kandevõime, praktiliselt ei leidu. Taro - ühtlaseterise liiva kasutamisest tulenevalt võib katendi tööiga jääda oluliselt garantiiajast (5a) lühemaks kuigi projekteeritud oli 15 aastat. Jalakas - tehniline projekt sisaldas tõsisemaid liiklusohutuslikke möödalaskmisi mida ehitusprotsessis ei parandatud, valminud sõlmes on vigu ja kuigi tegemist on E-teedevõrgu objektiga, ei ole auditit tellitud.
Taro töös leidsid käsitlust ka kulumisvaru (1 cm), katendi tööiga (15 vs 20 a), ehituse lubatud hälvete mõju kandevõimele (5% seotud kihi paksusest), bituumeni omadused (penetratsioon, PMB) ja kompleksstabiliseeritud alus graniitkillustiku asemel.
Teistest töödest jätsid väga hea mulje sillaprojektid. Polümeermodifitseeritud bituumeni uuring sobib õppematerjaliks nii TKTK kui TTÜ jaoks. Ringristmike ja mass-stabiliseerimise teemade käsitlus on veidi pinnapealsem kuid kindlasti huvitav lugemine. Pelgulinna möödasõidutee teema oli hästi käsitletud ja veenvalt esitletud, paraku pole aimu kas ja millal asi võiks realiseeruda. Suvise kiiruse teema oli huvitav, järeldustest on meedia paraku noppinud vaid detaile tervikut haaramata. Nimelt uuris värske magister ainult põhimaanteid ning kinnitas, et 2+2 teedel on kiirusrežiim (suvine 110) õigustatud, kaherajaliste lõikude osas pole pilt ühene ning tuleks kaaluda talvise kiiruse alandamist (kuigi mitte kõigil kaherajalistel põhimaanteedel). Siiski selgus, et ohtlikumate alade põhjuseks ei ole kiirus vaid tee-elementide geomeetria või tehniline seisund (ebatasasused) millest tulenevalt ei ole kiirust tõsta olnud võimalik. Olemasoleva andmestikuga on võimalik teha oluliselt sügavamat analüüsi ja loodaks et keegi seda jätkab.
Üldisemalt kokku võttes oli mulje väga hea. Soovida tahaks, et kõigis töödes oleks kasutatud korrektset viitamist, mis võimaldab paremini hinnata töö autori isiklikku panust. Loodaks et tööde tulemused ilmuvad ka vabasse võrku analoogiliselt Soome praktikaga. Ja et paljud tööd haakuvad otseselt teedesektori päevakajaliste probleemidega, tahaks loota et vastavad ametkonnad nende tegemist otseselt toetaksid mis võimaldab oluliselt laiendada katseandmestikku ja tõsta tööde usaldusväärsust. Nii mõnigi eeltoodud töödest vääriks põhjalikumat tutvustamist erialaspetsialistide ringile. Suure tõenäosusega oli ka TKTK lõpetajate töödes laiemat levitamist väärivat.
- Ott Olesk, Luige eritasandilise ristmiku kandevõime probleemidest - 3
- Meelis Kreevan, Pelgulinna möödasõidutee eskiisprojekt - 5
- Taavi Agasild, liikluse modelleerimisest - 4
- Aleksander Šavljukevitš, Tartu Idaringi 1 ehitusala ehituskorraldus - 3
- Jaanus Taro, elastsete teekatendite dimensioneerimise võrdlev analüüs - 5
- Pavel Karev, keskpolügooni teede planeerimine - 4
- Mihkel Viita, põlevkivituha kasutamine mass-stabiliseerimisel - 4
- Peeter Kanter, raudteesilla väsimusarvutused - 5
- Kadi Tuum, filtratsioonimooduli määramise võimalused - 5
- Jaak Tänava, turboringid - 4
- Allan Tsarents / Ragnar Kukk, puidust ja kiudbetoonist komposiittala - 5
- Priit Jalakas, Luige eritasandilise ristmiku liiklusohutuse audit - 4
- Hando Arro, Viimsi-Tallinn pendelrände analüüs - 4
- Stina Sõrmus, polümeermodifitseeritud bituumenemulsioonid pindamisel - 4
- Mihkel Kukk, suvise piirkiiruse tõstmise mõju liiklusohutusele - 4
Kokku neli tööd käsitles otseselt või kaudselt Luige sõlmega seonduvat, kusjuures neist vaid üks kaasnes TTÜ uurimistööga. Paari sõnaga siis järeldustest: Olesk - kandevõime probleemid tulenevad ühtlaseterisest liivast ning selle kasutamine on otseselt seotud tellija soovidega, kuid olulised eksimused kehtivate reeglite vastu on nii projekti liiklusuuringus ja prognoosis kui ka katendi projekteerimises, seda tellija soovil. Tuum - filtratsioonimooduli mõõtmise süsteem ei ole adekvaatne, kui peenosiste sisaldus on alla 2% poleks üldse mõõta vaja ning täna kehtivatele nõuetele vastavaid looduslikke materjale mis tagaks samas ka kandevõime, praktiliselt ei leidu. Taro - ühtlaseterise liiva kasutamisest tulenevalt võib katendi tööiga jääda oluliselt garantiiajast (5a) lühemaks kuigi projekteeritud oli 15 aastat. Jalakas - tehniline projekt sisaldas tõsisemaid liiklusohutuslikke möödalaskmisi mida ehitusprotsessis ei parandatud, valminud sõlmes on vigu ja kuigi tegemist on E-teedevõrgu objektiga, ei ole auditit tellitud.
Taro töös leidsid käsitlust ka kulumisvaru (1 cm), katendi tööiga (15 vs 20 a), ehituse lubatud hälvete mõju kandevõimele (5% seotud kihi paksusest), bituumeni omadused (penetratsioon, PMB) ja kompleksstabiliseeritud alus graniitkillustiku asemel.
Teistest töödest jätsid väga hea mulje sillaprojektid. Polümeermodifitseeritud bituumeni uuring sobib õppematerjaliks nii TKTK kui TTÜ jaoks. Ringristmike ja mass-stabiliseerimise teemade käsitlus on veidi pinnapealsem kuid kindlasti huvitav lugemine. Pelgulinna möödasõidutee teema oli hästi käsitletud ja veenvalt esitletud, paraku pole aimu kas ja millal asi võiks realiseeruda. Suvise kiiruse teema oli huvitav, järeldustest on meedia paraku noppinud vaid detaile tervikut haaramata. Nimelt uuris värske magister ainult põhimaanteid ning kinnitas, et 2+2 teedel on kiirusrežiim (suvine 110) õigustatud, kaherajaliste lõikude osas pole pilt ühene ning tuleks kaaluda talvise kiiruse alandamist (kuigi mitte kõigil kaherajalistel põhimaanteedel). Siiski selgus, et ohtlikumate alade põhjuseks ei ole kiirus vaid tee-elementide geomeetria või tehniline seisund (ebatasasused) millest tulenevalt ei ole kiirust tõsta olnud võimalik. Olemasoleva andmestikuga on võimalik teha oluliselt sügavamat analüüsi ja loodaks et keegi seda jätkab.
Üldisemalt kokku võttes oli mulje väga hea. Soovida tahaks, et kõigis töödes oleks kasutatud korrektset viitamist, mis võimaldab paremini hinnata töö autori isiklikku panust. Loodaks et tööde tulemused ilmuvad ka vabasse võrku analoogiliselt Soome praktikaga. Ja et paljud tööd haakuvad otseselt teedesektori päevakajaliste probleemidega, tahaks loota et vastavad ametkonnad nende tegemist otseselt toetaksid mis võimaldab oluliselt laiendada katseandmestikku ja tõsta tööde usaldusväärsust. Nii mõnigi eeltoodud töödest vääriks põhjalikumat tutvustamist erialaspetsialistide ringile. Suure tõenäosusega oli ka TKTK lõpetajate töödes laiemat levitamist väärivat.
Kommentaarid