esmaspäev, 8. detsember 2014

Foor ja ülekäigurada, ristmikult väljumine


Pilt on Mustamäe-Marja ristmikult. Ei ole küll väga hästi eristatavad need stoppjooned, kuid ilmselt on nad AINULT vahetult enne ristmikku ülekäiguradade ees. Analoogilisi kohti on nii Tallinnas kui ka mujal üksjagu. Oletame, et fooritsüklitega ei ole liiklust korraldatud viisil, mis jalakäijatele täiesti puhta tsükli jätaks.
Küsimus, millistele jalakäijatele ja millal teed tuleb anda. Ning kas ülekäiguraja ees ka seisma peab jääma.
Vastus: seisma tuleb jääda foori punase tulega ENNE ristmikule minekut sest siis on ülekäiguraja ees stoppjoon. Kui sooritad pööret (näiteks, Marjast Mustamäe teele), siis tuleb ristmikule sõita ja siis teed anda Mustamäe teed ületavatele jalakäijatele ning kui kedagi ülekäigul pole, võib ristmikult väljuda.
Sama süsteem ka Mustamäe teelt Marjasse keerates - tuleb teed anda neile, kes piki Mustamäe teed Marjat ületavad.

Ka siin fooripildilt on näha, et stoppjoont Mustamäe teel, ristmikult väljuva suuna ülekäiguraja ees pole. Järelikult võib seda ka punase fooriga ületada - pöörde lõpetamisel.

Miks see blogisissekanne - üks sõber küsis üle sest kippus ka ristmikult väljumisel vöötraja juures punase foori ees ootama mis häiris teisi liiklejaid. Seekord põhjusega.

On ka selliseid ristmikke, kus stoppjoon on ka ristmikult väljuval suunal ülekäiguraja ees - sellisel juhul tuleb punase tulega ka seal seisma jääda (ka siis, kui jalakäijaid pole). Kuid reeglina on sellisel juhul ka pöörajale rohkem ruumi jäetud et ta ei blokeeriks ristmikku.

3 kommentaari:

Raul wips Vibo ütles ...

Tekib küsimus, miks üldse on foor paigaldatud teisele poole ristmikku? Ilmselt arvas keegi, et foor on paremini nähtav, kuid sellisel moel tekitab ta just segadust.
Euroopa süsteem on see, et foor on ristmiku ees, jänkistanis teatavasti vastupidi. Mõlemal on omad eelised, on ka riike, kus neid kasutatakse segamini.
Kui foor paigaldada õigesti, siis selliseid arusaamatusi ei teki, ehk et kui ristmikule sisenemisel põleb fooris roheline tuli, siis tuleb ristmik ületada, mitte teisi liiklejaid takistama jääda.
aga viide paragrahvile ka:
Liiklusseaduse § 58. Sõitmine reguleeritud ristmikul
(1) Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.

Selles sõnastuses on huvitav sõna "kavatsetud". See peaks olema ikka "lubatud" suunas. Parem oleks öelda, et juht peab ristmiku vabastama liikudes edasi mööda sõidurada. Ristmikul ei tohi tagurdada, ei tohi mööda sõita, ei tohi kasutada trammi- ega kõnniteed, jne.

kt ütles ...

Ristimikul tohib kindlasti mööda sõita (hetkel LS-is on möödasõit ka samasuunalisest sõidukist) ja samuti kasutada trammiteed, kui teekattemärgistus nii määrab.
Peateel olles tohib mööda sõita ka vastassuuna sõiduraja kaudu.

kt ütles ...

Ära kulunud stoppjoontega (muidugi ka muu teekattemärgistusega) tekib huvitav küsimus, kas autojuht peab neid järgima, eriti siis, kui pole stoppjoont dubleerivat liiklusmärki?

Nimelt teeseadusele tuginev Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrus nr 45 „Tee seisundinõuded“ § 5 p 11 ütleb, et klaashelmestega kattemärgistus lume- ja jäävabal sõiduteel peab reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta.