Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest:

1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4.

2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5.

3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5.

4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivuspõhiste mudelitega (Sander Sein). 5.

5. Heiki Eisler - T1 Kahala-Loobu teelõigu liiklusohutuse hindamine (Luule Kaal). Probleemid on mahasõitude, tagasipöördekohtade ja bussipeatustega. 4.

6. Armis Henk - Trammiteede pealisehituse komponentide uuring ja nende kasutatavus roherööbasteedel (Arto Lille). Saksa juhenditest võiks midagi adapteerida, roherööbasteega trammitee teeb vähem müra. 5.

7. Kert Jõeäär - Lennuliiklusalade katendite hindamise süsteem PCR (Ain Kendra / Ott Talvik). Senine PCN asendatakse lähiaastatel uuega, mõlemal juhul on aluseks kandevõime mõõtmised HWD seadmega, PCR võimaldab kasutajal (lennujaamal) muutuva liikluskoosseisu puhul arvutusi ise uuendada. 5.

8. Priit Kasari - Tallinna sildade seisukorra analüüs. Pontis-süsteemi asemel vajalik uus - kontrollitud alternatiivse algoritmiga süsteem toimib. 4.

9. Filipp Lopatkin - T2 Kärevere-Kardla töökorralduse projekt. 4.

10. Jorma Valge - Uudse õppeaine loomine praktiliste oskuste suurendamiseks. Tööandjad kurdavad puudulikku vene keele oskust ja praktilisi oskusi. 4.

11. Kristjan Kivimaa - Riigiteede korrashoiu lepingute masinapargi hõivatuse analüüs Tartu ja Võru maakonna näitel 2019-2020 andmetel (Eesti Teed). 5.

12. Argo Jõesaar - Teedeala kutsesüsteemi analüüs ning arenguvõimalused. Tööjuhi 5 taseme kutse on puudu (tehtud ettepanek - kõrghariduseta objektijuhi tase). 5.   

13. Marina Saranskaja - Covid 19 mõju Tallinna liiklusvoogudele (Tiit Metsvahi). Esimese laine mõju oli tuntav hommikuses tipptunnis (mitte õhtuses), kuid üldiselt mõju tipptunnile puudus, ööpäevane tase kukkus selgelt. Kas aga see kukkumine on võrreldav tavapärase koolivaheajaga? Raskeliiklusele mõju puudus, tuntav oli ainult kesklinna loenduspunktides, linnapiiril mitte. 3.

14. Ildar Sagetdinov - Uudse meetodi kasutamine konstruktsiooni paigaldamisel - Tartu Riia mnt tunneli liftimine (Sander Sein).  Box jacking' meetod mida tegi itaalia firma. Riskihindamine Riscona tarkvaraga. 7 kuud kiirem kui traditsiooniliselt. 5.

15. Martti Tulev - riskide hindamine liiklusohutusauditis (Sander Sein). Mart Michelise eelmise aasta töö alusel analüüs riskide hindamise maatriksist ja hinnatud keskmise riskitaseme muutusest nelja auditifaasi jooksul - keskmine paraneb 0,77 p (5p süsteemis) tasemele 2,37 (keskmine riskitase peale käikuandmist). Kas see on piisav? Palju probleeme mis on seotud kattemärgistuse, liiklusmärkide ja valgustusega tulevad välja alles viimases faasis. 5

16. Joonas Vuntus - niiskuse mõju liivade kandevõimele (Ain Kendra). Laboratoorsed katsed TKTK stendis ja TTÜ laboris, kolme erineva liiva katsetamised (kõik suhteliselt ühtlaseteralised) näitas, et maksimaalne kuivtihedus saavutati kuiva materjaliga, maksimaalne elastsusmoodul mõõdukalt niiske materjaliga, optimaalset niiskust on raske saavutada sest ühtlaseteralised materjalid juhivad selleks liiga hästi vett. Võimalus materjale adekvaatselt võrrelda ka välitingimustes. 4.

17. Rauno Leppik - metsateede stabiliseerimine põlevkivituhaga (Sven Sillamäe). Stabiliseerimiseks sobib suhteliselt vähese orgaanikasisaldusega tee, tasuvus hea eriti väikse transpordikauguse puhul, Pärnumaa objektil tuli lähedane 40 cm uuest kruusmaterjalist teega (ca 7 eur/m2). 4.

18. Marko Ehrlich - Põlevkivituhast geopolümeerse segu sobilikkus tänavakivide valmistamiseks (Kristjan Lill & Sven Sillamäe). Seitse erinevat katseseeriat, naatriumhüdroksiidi ja vesiklaasi lisamisega tuhast proovikehad mille tugevus 8...10 MPa (standardsetel tänavakividel 17...30 MPa) - vajaks veel katsetamist aga paljulubav materjal. 5.

19. Ralf Kalm - asfaltkatte kvaliteedi hindamismeetodite analüüs (Karli Kontson / Oliver Kiisler). Selgus, et asfaldi proovikehade hindamine erinevates laborites erineb suuresti, ühel objektil näiteks, oli erinevates laborites mõõdetud proovikeha kõrguse (paksuse) määratlus niipalju erinev, et kihipaksusest tulenev trahvisumma kõikus vahemikus 10,000...40,000 eur ja erisused ületasid oluliselt standardi järgi lubatavaid väärtusi. Sama mure ka jäävpoorsuse ja tihendusteguriga, kuigi seal põhiliselt poorsete materjalide osas - standardi järgi tuleks poorseid materjale katsetada teise meetodiga. 4.

20. Robert Peterson - Reidi tee liiklusmõju analüüs (Tiit Metsvahi). Narva maantee (hiina saatkonna ees) liiklus on kahanenud veerandi, kuid Reidi tee enda ristmikel esineb ummikuid kuna laevadelt laekuv autodevoog on tsükliline. Lõputu teema planeerimisest ja planeeringudokumentidest - arengukava 2014-2020 sisaldas ka teede ja rattateede kaardid (see peaks olema planeeringu funktsioon aga planeeringut pärast 2001 ju pole), hilisemates arengukavades pole ka kaarte. Ning ka tolles kavas toodud kaardi järgi ei ole 2020ks aastaks kavandatu põhiosas realiseeritud... 5.