Maanteehundi arvamised

Linn on siis kokku leppimas uut objektide nimistut. Linna ja MKM koostööleppe seletuskirja järgi:  Konkreetselt viiakse ellu või kaalutakse 2014-2020 perioodil ELi vahendite kasutamisel järgmiste projektide elluviimist: sadamate maismaaühenduste parandamine (Tallinna Vanasadama ja Väo liiklussõlme vaheliste lõikude arendamine, sh. uus ühendus Tallinna Vanasadama ja Russalka vahel, Suur-Sõjamäe tee, Peterburi tee ja Väo liiklussõlme rekonstrueerimine); Tallinna Vanasadama ühendamine kesklinnaga; raudteepeatuste ühendamine kohaliku liiklusega; Trammiühendus lennujaamaga; Gonsiori tänava rekonstrueerimine koos ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamisega; Tehnopoli liikumiskeskkonna arendamine; keskkonnasäästliku ühistranspordi veeremi soetamine ning Haabersti ristmiku rekonstrueerimine. Ja konkreetsemalt siis kaheksa elementi lepingu tekstist: 1.  Sadamate maismaaühenduste parandamine – rahvusvaheliste ühenduste parandamiseks kavandatakse Tallinna Vanasadama ja Väo lii...

Kõiki projekteerimisega tegelevaid teedeinsenere ilmselt huvitab/liigutab see, kuidas peaks tõlgendama projekteerimisnormidesse kirjutatud liikluse prognoosimise teemat nii tee klassi määramise kui katendi dimensioneerimise aspektist. Eile sain ise "targaks" ja jagan seda "tarkust" ka teistele. Alguseks veidi laiemalt. Kuni 2012 juunikuuni võis tellija (loe: Maanteeamet) esitada mistahes nõudeid, mis erinevad projekteerimisnormides sätestatust. Alates 2012 juunist on võimalik esitada vaid selliseid kehtivat normi mitte järgivaid nõudeid, mis tuginevad teiste, meiega sarnases kliimavööndis paiknevate, riikide normidele – ja sedagi kokkuleppel. 2012 muudeti normis tee klassi määramise käsitlust, asendati peatükis 1.4 (1) tabel 1.5 kus varasemad määratlused klassi piiride osas olid kattuvad (jättes kaalutluse võimaluse), siis kehtivas normis on piirid täpsed ja ei kattu. Teisisõnu, liiklussagedus määrab üheselt tee klassi. Siit tuleneb ka kohustuslik järeldus,...

Oli võimalus seekordsete magistritöödega tutvuda nende kaitsmisel, põhiliselt vaatleja staatuses (tõele au andes üht tööd sai juhendatud ja teisele olin rets). Lisaks tulemustele paar sõna kommentaarideks - Ott Olesk, Luige eritasandilise ristmiku kandevõime probleemidest - 3 - Meelis Kreevan, Pelgulinna möödasõidutee eskiisprojekt - 5 - Taavi Agasild, liikluse modelleerimisest - 4 - Aleksander Šavljukevitš, Tartu Idaringi 1 ehitusala ehituskorraldus - 3 - Jaanus Taro, elastsete teekatendite dimensioneerimise võrdlev analüüs - 5 - Pavel Karev, keskpolügooni teede planeerimine - 4 - Mihkel Viita, põlevkivituha kasutamine mass-stabiliseerimisel - 4 - Peeter Kanter, raudteesilla väsimusarvutused - 5 - Kadi Tuum, filtratsioonimooduli määramise võimalused - 5 - Jaak Tänava, turboringid - 4 - Allan Tsarents / Ragnar Kukk, puidust ja kiudbetoonist komposiittala - 5 - Priit Jalakas, Luige eritasandilise ristmiku liiklusohutuse audit - 4 - Hando Arro, Viimsi-Tallinn pendelrände ana...

Pealkiri sai päris ilus, kuid rahastamise osa ei ole praegu korralikult läbi töötatud - Tallinna kohta võib miskit linna eelarvest leida, samuti ka Maanteeameti kohta, kuid ülejäänud KOV valduste osas on see päris raske. Seetõttu alustan sellest, mille kohta inffi kergem leida oli. Riigiteede kohta on statistiline info päris hea. Teeregistrist saab leida nii teede pikkused, katendi tüübi, pindalad ja liiklussagedused. Kohalike teede kohta võib leida vaid üldpikkused, mingit muud infot on raske leida, kulutuste kohta on mingi info aastast 2008. Era- ja metsateede info on järgnevast jaotusest välja jäetud – kuigi metsateede osas on ilmselt ühtteist võimalik RMK osa kohta leida, siis ülejäänu on tume maa ja sellega pole mõtet üldpilti rikkuda. Rahakasutusi peegeldab seega alljärgnev tabel, mis pärineb 2008 aasta kohta avaldatud statistikainfost ning Maanteeameti aastaraamatust, numbrid seega miljonites eurodes.. Kokku Teehoid Investeeringud ...

Teema on jätkuvalt aktuaalne. Kuigi ka käesolevas blogis on seda käsitletud nüüdseks juba läbi aastate, on mõistlik mõned asjad üle korrata. NORM. Eesti teede katendid on projekteeritud valdavalt N.Liidu 1983 aasta normide järgi, kui normkoormuseks oli 10-tonnine telg paarisratastega rehvirõhuga 0,6 MPa. Täna on suuremate sõidukite rehvides kasutusel rehvisurve 0,8-0,9 MPa – see võimaldab vähendada veeretakistust, kuid kahjustab katendeid vähemalt rehvisurve suhtarvuga võrdeliselt. Teistes riikides (Rootsi-Soome-Taani) on normid veidi uuemad ning ka projekteerimisel eeldatud rehvisurve suurem. RATAS. Raskeveokitel kasutatakse valdavalt üksikrattaid, paarisrattad on nõutud vaid veoteljel. Soome katsetulemused (Roadscanners 2011) näitavad, et üksikrattad (super-single) kahjustavad katendit 2,5 korda enam kui paarisrattad ning selle lisakoormuse tasakaalustab ligikaudu 4 cm täiendav  asfaldikiht katte konstruktsioonis. Tegemist on koguni uuetüübilise katendi kahjustusega, mil...

Mõningad olulisemad mõtted, mis eilse koolituspäeva ettevalmistuse ajal kokku pandud said. Ehk siis lisaks traditsioonilisele osale. (lisatud 04.04.2013 katendite ümarlaua arutelu tulemused) Projekteerimisnormid ja juhendid. Kehtib 1999/2012, MNT kodulehel on 2005 ettepanek, MNT on 2010 teinud uue redaktsiooni kavandi ja püüab praegu kaasajastada 2012 redaktsiooni, TTÜ töögrupp asub norme linnatänavate standardiga kokku sulatama, aasta lõpuks peaks olema ühtne normdokument, mis on võrgust vabalt saada (RT, MNT). Normdokumentide hierarhia: seadus – määrus. Muud dokumendid (juhendid, käskkirjad) kehtivad vastavalt sellele, kuivõrd nad lähteülesandes on kajastatud. Katendi projekteerimine algab tegelikult varem. Liiklusprognoos määrab tee klassi, koormusprognoos katte tugevusnõuded. 1.          Liiklusprognoos baasprognoosi alusel ja projekteerimisnormide järgi Projekteerimisnormid (PN) sätestavad liiklusprognoosi kohustusliku metoodika "...

Järgmises TV3 stopis peaks tulema lõik uudistega Kaamose august. Allan Muuk alustab intervjuud Luite sõlmest ja lõpetab tervitustega Kaamose august. Vahele mahub kirjeldus sellest, et Viadukti otsaga seoses puudub nähtavus; sõlmes pole mingeid suunavaid silte; geomeetriaga on nii puusse pandud et otse kutsub Järvevanast tulles ilma ringi läbimata Viaduktisse üles minema ja Järvevanas puuduvad piirded mistõttu sõiduk võib tänava-augu asemel Kaamose auku kukkuda. Ning kindlasti ka tänusõnad linnavalitsusele ja projekteerijale õppematerjali tootmise eest. Ainult et seda õppematerjali poleks vaja betooni valada. Uute teedeinseneride koolitajana soovitan nii projekteerijal, ekspertiisi teostajal kui ka linnaisadel koolipinki nühkida. Ja õppida kogenud projekteerijatelt ning lugeda normi. Olukord peaks järgmiseks aastaks paranema sedavõrd, et seni soovituslik linnatänavate standard peaks asenduma kohustusliku projekteerimisnormiga.