Uus lennujaam Ardu ja Anna vahele
Marjustin on Kesk-Eesti ja kogu regionaalarengu nimel õhku visand huvitava idee - lennujaam Kesk-Eestisse.
Püüan seda nüüd natuke lahti mõtestada.
Minu jaoks on selge, et Tallinna - Ülemiste jaam on linnale liialt lähedal. Mängus nii müranõuded kui oht Tallinna joogiveereservuaarile kui ka lihtsalt ohud et mõni lennumasin linna kohal alla sajab.
Uut kohta on tarvis. Ämari on ainus piisavalt suure rajaga koht täna peale Ülemiste.
Lähiriikide radade põhiandmed:
- Riia - 2550*45 meetrit, 18/36 (põhja-lõuna suunaline) PCN-110
- Arlanda - 3300*45, 01/19 PCN-97; 2500*45, 08/26 PCN-78; kaks paralleelrada ja üks ristuv
- Vantaa - 3440*60, 04/22 PCN-102; 2900*60, 15/33 PCN-108; kaks paralleelrada ja üks ristuv
- Pulkovo - 2780*60, 10/28 PCN-83, kaks paralleelrada
- Tallinn - 3070*45, 08/26 PCN-60
- Ämari - 2000*45, 07/25 PCN-68 - see on vana info (enne remonti) uus pikkus 2750.
Kodumaistest veel
- Kärdla - 1520*30, PCN-120
- Kuressaare - 2000*30, PCN-120
- Pärnu - 2470*45
- Tartu - 1800*31, PCN-68
Selgituseks et rajad märgistatakse kompassikraadide järgi - unustades ühe nulli. Ja PCN näitab raja kandevõimet ehk kui raskeid lennukeid teenindaks. Loomulikult saab ka väikse numbriga rajal suurt lennukit vastu võtta. Paraku mitte kauaks.
Edasi tuleks arvestada et hästi suurte lennukite jaoks on vaja 60-meetriseid radu. Hästi kaugele lendavatele pikki radu. Lollikindlate lahenduste jaoks on vaja varurada ristuva suunaga (kui tugev külgtuul on, saaks vähemalt alla tulla).
Kõigi naabrite rajad on veidi tugevamad st raskematele lennukitele sobivamad. Ainult Vantaa ja Pulkovo veaks välja ookeanilennud ja tõesti suured. Arvestame et Pulkovo läeb kapremonti ja ma arvan, et pikendatakse ka rada. Vantaaga on väga raske konkureerida. Ka lätlastel peaks olema võimalused rada pikemaks teha kuid olen aru saand, et juba praegu kasutatakse Riia lennuvälja ookeanilendudele. Järelikult ei tohiks olla takistusi ka Tallinnas.
Ämari ei anna lennundusele kvalitatiivseid eeliseid võrreldes Tallinnaga. Ainult ohutus. Suhteliselt odavamalt on võimalik lahendada transport - elektrirong poole tunniga kesklinna, vajalik lühike uus raudteelõik, ca 6,5 km ning oleva Kulna-Tallinn lõigu osas ilmselt remondi- ja uuendustööd.
Kesk-Eesti oleks tõenäoliselt mõttekas küll. Kuid nagu ka kommentaatorid asjalikult on Delfis märkinud, on tegemist suuremat ja väiksemat sorti sootükkidega. Sellise klassi investeeringu korral ei jäetaks turvast alla, seega on tegemist vägagi suurte mahtudega. Suure keskkonnamõju tõttu on enam kui tõenäoline, et sinna piirkonda ei lase ei rohelised ega euroliit midagi teha.
Nurmsi lennuvälja ala laiendamine seevastu on tehniliselt hoopis lihtsam.
Autoühendus on lahendatud Tallinn-Tartu maanteega mille võiks ja peaks arendama kiirtee staatusse. Paraku takerdub kõik viimase viie kilomeetriga. Seega peaks lennuväljal igal juhul olema rongiühendus lähialade linnadesse. Türi-Rapla ühendusele mängida tõenäoliselt ei anna.
Samas on tõesti mõistlik uurida ka Tapa alternatiivi - raudtee lähedus annab siiski olulise eelise. Samas regionaalpoliitilise efekti saab Nurmsi piirkonnas oluliselt parema.
Ehk et - võttes otsad kokku, tasub esimeses järgus arendada Ämari tsiviilkasutust viies esialgu vähemalt kargo ehk kaubaveod linnast välja. Investeeringunumbrid ei ole nii kreisid ja erilisi takistusi ei peaks olema.
Küll aga olen Marjustiniga sama meelt et kui asja tõsiselt võtta, oleks tarvis sellist kohta kus kaks paralleelrada ja üks ristuv rada välja annaks ehitada. Ja igal juhul raudteeühendus - ilmselt nii Tartu kui Tallinna suunaga.
Miks mitte püüda asju haakida RailBaltica 2 projektiga. Ehk siis, lennujaam kusagile Rapla kanti.
Püüan seda nüüd natuke lahti mõtestada.
Minu jaoks on selge, et Tallinna - Ülemiste jaam on linnale liialt lähedal. Mängus nii müranõuded kui oht Tallinna joogiveereservuaarile kui ka lihtsalt ohud et mõni lennumasin linna kohal alla sajab.
Uut kohta on tarvis. Ämari on ainus piisavalt suure rajaga koht täna peale Ülemiste.
Lähiriikide radade põhiandmed:
- Riia - 2550*45 meetrit, 18/36 (põhja-lõuna suunaline) PCN-110
- Arlanda - 3300*45, 01/19 PCN-97; 2500*45, 08/26 PCN-78; kaks paralleelrada ja üks ristuv
- Vantaa - 3440*60, 04/22 PCN-102; 2900*60, 15/33 PCN-108; kaks paralleelrada ja üks ristuv
- Pulkovo - 2780*60, 10/28 PCN-83, kaks paralleelrada
- Tallinn - 3070*45, 08/26 PCN-60
- Ämari - 2000*45, 07/25 PCN-68 - see on vana info (enne remonti) uus pikkus 2750.
Kodumaistest veel
- Kärdla - 1520*30, PCN-120
- Kuressaare - 2000*30, PCN-120
- Pärnu - 2470*45
- Tartu - 1800*31, PCN-68
Selgituseks et rajad märgistatakse kompassikraadide järgi - unustades ühe nulli. Ja PCN näitab raja kandevõimet ehk kui raskeid lennukeid teenindaks. Loomulikult saab ka väikse numbriga rajal suurt lennukit vastu võtta. Paraku mitte kauaks.
Edasi tuleks arvestada et hästi suurte lennukite jaoks on vaja 60-meetriseid radu. Hästi kaugele lendavatele pikki radu. Lollikindlate lahenduste jaoks on vaja varurada ristuva suunaga (kui tugev külgtuul on, saaks vähemalt alla tulla).
Kõigi naabrite rajad on veidi tugevamad st raskematele lennukitele sobivamad. Ainult Vantaa ja Pulkovo veaks välja ookeanilennud ja tõesti suured. Arvestame et Pulkovo läeb kapremonti ja ma arvan, et pikendatakse ka rada. Vantaaga on väga raske konkureerida. Ka lätlastel peaks olema võimalused rada pikemaks teha kuid olen aru saand, et juba praegu kasutatakse Riia lennuvälja ookeanilendudele. Järelikult ei tohiks olla takistusi ka Tallinnas.
Ämari ei anna lennundusele kvalitatiivseid eeliseid võrreldes Tallinnaga. Ainult ohutus. Suhteliselt odavamalt on võimalik lahendada transport - elektrirong poole tunniga kesklinna, vajalik lühike uus raudteelõik, ca 6,5 km ning oleva Kulna-Tallinn lõigu osas ilmselt remondi- ja uuendustööd.
Kesk-Eesti oleks tõenäoliselt mõttekas küll. Kuid nagu ka kommentaatorid asjalikult on Delfis märkinud, on tegemist suuremat ja väiksemat sorti sootükkidega. Sellise klassi investeeringu korral ei jäetaks turvast alla, seega on tegemist vägagi suurte mahtudega. Suure keskkonnamõju tõttu on enam kui tõenäoline, et sinna piirkonda ei lase ei rohelised ega euroliit midagi teha.
Nurmsi lennuvälja ala laiendamine seevastu on tehniliselt hoopis lihtsam.
Autoühendus on lahendatud Tallinn-Tartu maanteega mille võiks ja peaks arendama kiirtee staatusse. Paraku takerdub kõik viimase viie kilomeetriga. Seega peaks lennuväljal igal juhul olema rongiühendus lähialade linnadesse. Türi-Rapla ühendusele mängida tõenäoliselt ei anna.
Samas on tõesti mõistlik uurida ka Tapa alternatiivi - raudtee lähedus annab siiski olulise eelise. Samas regionaalpoliitilise efekti saab Nurmsi piirkonnas oluliselt parema.
Ehk et - võttes otsad kokku, tasub esimeses järgus arendada Ämari tsiviilkasutust viies esialgu vähemalt kargo ehk kaubaveod linnast välja. Investeeringunumbrid ei ole nii kreisid ja erilisi takistusi ei peaks olema.
Küll aga olen Marjustiniga sama meelt et kui asja tõsiselt võtta, oleks tarvis sellist kohta kus kaks paralleelrada ja üks ristuv rada välja annaks ehitada. Ja igal juhul raudteeühendus - ilmselt nii Tartu kui Tallinna suunaga.
Miks mitte püüda asju haakida RailBaltica 2 projektiga. Ehk siis, lennujaam kusagile Rapla kanti.
Kommentaarid
Olulisem ehk - tulevikuks on vaja mõelda uue koha peale, poole tunni sõidu kaugusel Tallinnast ja kahe stardirajaga (sõltuvalt tuulteroosist, kuid tõenäoliselt siiski nii, et rajad mingi nurga all - kuigi stabiilsete tuultega aladel ja maakasutuse piirangute puhul on levinud paralleelrajad).
Kui kiirtee Tallinnast Paidesse, siis miks peab lennuväli olema Paide pool otsas, kui Tallinna pool otsas juba on? Üleriigilise planeeringu koostajad rõhuvad ikka rongidele...
Kas on uuritud, kust tulevad inimesed, kes kasutavad Tallinna Lennujaama? 1/3 eestimaalastest on Tallinnas ja arvatavasti 1/2 lennujaama kasutajatest on Harjumaalased. Kes teab? Millised on välismaalaste sihtkohad Eestis? Kui palju suudaks lennujaam Eestimaa südames meelitada siia rohkem ärimehi, turiste?
Tallinna lennujaamast väljuvad lennud on valdavalt lühilennud (1..3 tundi). Kui nüüd lennujaam viia tarbijatest kaugemale, siis me küll aeg-ruumilist vahemaad ei vähenda. Kui võtta ette kaugemad sihid, siis ei ole lennujaama asukohast tingitud ajaline kaotus nii oluline.
Tallinna lennujaama ainus tõsine probleem on joogivee reostuse risk. Ehitame järvele katuse? Kuna joogivesi järve satub müüda kanalit, siis võib lahendus olla oluliselt lihtsam, kanalit tuleb jätkata puhastusseadmeteni. Võrreldes uue lennujaama rajamisega on 2km sellist kanalit tühiasi. Samas võib ka lihtsalt tehniline valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks olla mõistlikum, sest see ei ole ainus koht, kus risk võib avalduda.
Müra probleem on planeeringuline. Lennujaama ümber ei ole vaja planeerida uusi elamuid. Asukoht on logistiliselt ja tarbija seisukohalt suurepärane. Peaasi, et osatakse sellele mõistlik juurdepääs tagada ja Tartu maanteed veel rohkem kihva ei keerata.. lootus lolli lohutus? Juurdepääus ühistranspordiga saab ka oluliselt parandada.
Eesti lennujaama perspektiiv vajab samuti üleriigilises planeeringus käsitlemist.
Mürariskid ei ole planeeringust tulenevad. Ehk kui, siis on need planeeringud juba Saarineni-aegsed, millest jutt. Rada peab mõlemast suunast olema juurdepääsetav - kuidas planeeringuga kogu sihi alla jääv ala elamutest puhtaks saaks? Mustika keskusest Veepuhastusjaamani...
Kui me kaugemale ei mõtle, oleme varsti sundseisus kui EL müradirektiive karmistab.
Lennujaama isandad on vähemalt omavahelistes vestlustes kinnitanud valmisolekust kolimiseks siis, kui praeguse lennujaama kasutada oleva maa hind katab kolimiskulud.
Ka juhul, kui kolimisest lähema 30 aasta jooksul reaalselt asja ei saa, oleks siiski mõistlik uus koht valmis vaadata ja planeeringutes arvestada sellega.