Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded

Alusdokumendid:

1)      TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused

2)      Maanteede projekteerimisnormid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011)

3)      Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881)

4)      Linnatänavad, EVS 843:2003

5)      Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2

6)      Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1

7)      Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41

8)      Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27

9)      Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26

1)   Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust)

Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäoliselt mitte sest kuuldavasti on muudetud ainult raudtee gabariitidega seonduvaid aspekte tulenevalt raudteeseadusest.

Siiski oleme jõudnud alljärgnevatele järeldustele:

1)      Dreenkiht kuulub katendi koosseisu

a.       Katendi koosseisus on arvutuslikult kõik kihid kuni lõpmatu paksusega kihiks loetava kihini, see tähendab, et erinevate aluspinnaste puhul võib arvutusala laieneda aluspinnaste erinevate kihtideni (2001-52 L1.T5 märkus 3: katendi alla jäävat pinnast võib vaadelda lõpmatu paksusega kihina, kui kihi paksus on >75 cm. Vastasel korral mitmekihilisena, mille tugevuskarakteristikud katte all on E=E_üld, C ja F. Sügavamale jäävate kihtide C ja F ei oma tähtsust). Seega ei saa katendiarvutuse ulatusest teha järeldusi arvutatud kihtide katendi koostisse arvamise kohta.

b.      Mitmesugustes normdokumentides ja juhendites (Linnatänavate standard, projekteerimisnormid, katendi projekteerimisjuhend) on katendit käsitletud koosnevana kattest, alusest, dreenkihist ja võimalikest lisakihtidest. Lisakihtide loendit ei ole lõplikuna fikseeritud.

2)      Dreenkiht kuulub muldkeha koosseisu

a.       Teehoiutööde tehnoloogianõuded käsitlevad dreenkihti muldkeha ülakihina (seda nii kehtivas redaktsioonis §21 kui ka eelnõus §11)

b.      Teetööde tehnilises kirjelduses käsitletakse dreenkihti peatükis 3 Muldkeha, samuti on dreenkihiga seotud tööde makseartiklid samast peatükist. Katendi peatükk sisaldab aluse ja katte ehitamist, mitte dreenkihti.

c.       E263 lepingu Tellija Tingimustes

                                       i.       käsitletakse dreenkihti peatükis 4.5 Muldkeha (4.5.5). Peatükis 4.8 Katend käsitletavad kihtide paksused, samuti Lisa 1, tulenevad katendi arvutuse vajadustest.

                                     ii.      TT 4.5.3: Olemasoleva muldkeha kaevamisel saadavat sobivat pinnast võib kasutada mulde töökihi alaosas tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp. Määratlemata on, mis on alaosa.

                                    iii.      TT 4.5.4: Muldkeha ülakiht ehitatakse liiv- või kruusliiv pinnasest minimaalse filtratsioonimooduliga 0,5 m/ööp. Määratlemata on ülakihi ulatus, oletada võib et see vastab normide tabel 3.7 jaotusega, seega 1,5 meetrit.

                                   iv.      TT 4.5.5: Dreenkihi materjali filtratsioonimoodul peab olema 2 niiskuspaikkonnas 2 m/ööp, 3 niiskuspaikkonnas 3 m/ööp.

3)      Töökiht, aktiivtsoon

a.       Normide p 3.3 (1) reguleerib: Muldkeha ülaosa (töökiht) ja katendi tugevuse tagamiseks peab teekatte pinna vähim kõrgus vastama tabelile 3.6. Juhendi 2006-27 tabel 2 on seda normide tabelit muutnud, päises töökihi mõiste asemel aktiivtsooni mõiste ning muudatused käsitlevad ka pinnase liigitust ning normatiivseid vähimaid kõrgusi esimese kahe pinnaseliigi korral. Projekteerimisnormide p3 (2) sätestab: kui töökihis on erinevaid pinnaseid, tuleb katendi (teekatte pinna) kõrgus määrata arvutuslikult. Juhend 2006-27 täpsustab: Kui aktiivtsoonis on erinevaid pinnaseid, tuleb katendi (teekatte pinna) kõrgus määrata külmakindla katendi arvutuse või külmakerke ohtlikema pinnase lõimise järgi.

b.      Projekteerimisnormide tabel 3.7 fikseerib muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid. Seda tabelit on korrigeeritud juhendites 2006-27 ja 2006-41.

                                       i.      Tee konstruktsiooni ülemist 1,5 meetrit käsitletakse aktiivtsoonina (1999 normides muldkeha ülaosa – töökiht). Aktiivtsooni mõiste on määratletud selgelt juhises 2006-41, tabelites 4 ja 5. Samad tabelid veidi erineval kujul esinevad ka normides. Mõlemal juhul on aktiivtsooni ala tabelites jaotatud kaheks – ülemiseks ja alumiseks osaks. Tekstiliselt ei ole aktiivtsooni jaotust defineeritud. Juhendi 2006-27 1 peatükis ja ka 2006-41 p 1.6 on öeldud: Aktiivtsooni ülemises osas on soovitav kasutada dreenivaid pinnaseid (0,5 m/ööp). Asfaltkatete puhul peab katte pinnast vähemalt 1 m sügavuseni olema külmakindel pinnas (2006-41 p 1.6).

                                     ii.      2006-41 tabelite (4 ja 5) ülaosas käsitletakse aktiivtsooni koosnevana kahest kihist:

1.       h < H_k + 0,5; kus H on kihi sügavus teekatte pinnast ja H_k katendi paksus

2.       H_k + 0,5 ≤ h < 1,5

Siit tulenevalt tuleb aktiivtsooni ülakihiks lugeda katendi konstruktsiooni koos 0,5 meetriga muldkeha ülakihist, kuid mitte üle 1,5 meetri. Tihendusnõuded on antud alljärgnevad:

-          Aktiivtsooni ülakiht (katendi konstruktsioon ja katendi all 50 cm) – 1,0

-          Aktiivtsooni alakiht (katendialusest 0,5 m tasemest 1,5 m tasemeni katte pinnalt – 0,98

-          Sügavamal kui 1,5 meetrit:

o    1 niiskuspaikkonnas – 0,95

o   2 ja 3 niiskuspaikkonnas – 0,98

c.       2006-41 tabel 4 (ja 5) märkus: Madalas täidendis, nullprofiilis või süvendis oleva muldkeha puhul tuleb aluspinnast tihendada nii, et oleksid täidetud tabeli esimese rea nõuded (0,5 m katendi all püsikatendi puhul K_t vähemalt 1,0) – see vastab aktiivtsooni ülakihi nõuetele.

d.      Süvendi ehitamisel peab katendi alla jääva aluspinnase tihedus 0,3 m sügavuseni vastama nõutud tihendustegurile (vt: 2006-41 p 2.9.5). See punkt viitab otseselt dreenkihi kuulumisele muldkeha koosseisu kuna minimaalne dreenkihi paksus on 20 cm ja sel teel moodustub aktiivtsooni ülakihiks 50 cm.

JÄRELDUS: dreenkiht kuulub muldkeha koosseisu ning tihendusteguri määramisel arvestatakse katendi koosseisu ainult kate ja alus. Samuti kuulub muldkeha koosseisu ka peenliivast vahekiht.

Mõned viited siiski taustaks:

Teehoiutööde tehnoloogianõuded, kehtivas dokumendis (https://www.riigiteataja.ee/akt/756881) paragrahv 21; uues ettepanekus paragrahv 11 (muldkeha).

§21. Muldkeha (kehtiv)

Muldkeha ehitamisel kontrollitakse järgmist:
1) muldkeha kihtide tihendamist koos niiskuse määramisega;
2) muldkeha pinna tasasust;
3) muldkeha materjali terakoostist ja külmaohtlikkust;
4) muldkeha ristprofiili mõõtmeid ja kõrgusarve;
5) dreenkihi materjali filtratsioonimoodulit;
6) külgkraavide kõrgusarve ja pikikaldeid.

§11. Muldkeha (ettepanek)

(1)    Muldkeha ehituskvaliteedi määramiseks ja käesoleva määruse nõuetele vastavuseks kontrollitakse:

1)      Mulde kihtide tihedust koos niiskuse määramisega;

2)      Mulde pinna tasasust;

3)      Mulde materjali terastikulist koostist, filtratsiooni ja külmakindlust;

4)      Mulde kõrgust ja ristprofiili mõõtmeid;

5)      Dreenikihi materjali terastikulist koostist ja filtratsiooni

6)      Külgkraavide kõrgust ja pikikaldeid.

Linnatänavate standardis (EVS 843:2003) on defineeritud:

·         Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all

·         Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja

·         Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu sõidukitelt tuleva koormuse

·         Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu sõidukite koormuse ja jaotab selle pinnasele; koosneb kattest, alusest ja dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest

·         Liivalus – üks katendi aluskihtidest, mis on ehitatud sobiva terakoostisega looduslikust liivast

·         Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega

Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2001-52)

Teekatend (katend) on mitmekihiline looduslikest või sideainega töödeldud kivimaterjalidest konstruktsioon, mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele.

Katend koosneb kolmest põhikihist – kattest (katendi kõige ülemine kiht, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega); sellele järgnevad alus ja dreenkiht. Kõik need kolm põhikihti peavad reeglina olema. Dreenkiht võib puududa, kui mõni teine kiht seda funktsiooni täidab või on muldkeha ehitatud liivast või jäme kerge saviliivast. Neil juhtudel on tegemist fiktiivse dreenkihiga – ta on olemas, kuid pole võimalik tõmmata joont, kus ta algab või lõpeb.

Kuigi kate, alus ja dreenkiht ning muldkeha eraldi täidavad teatavaid, ainult neile omaseid funktsioone, tuleb neid vaadelda katendi arvutamisel ja konstrueerimisel kui ühtset koostöötavat tervikut.