Katendikihtide minimaalsed paksused

Kehtivate juhendite hulgas on palju vastuolusid. Katendite projekteerimisjuhend 2001-52 sätestab minimaalselt lubatavad kihipaksused, asfaltkatete ehitamise juhend 2010-1 aga uued mis eeltoodust oluliselt väiksemad. Sattus aga näppu vene ehitusnorm CNiP 2.05.02-08 mis asendas vana 85-nda aasta oma mis omakorda asendas SNiP-D.5-72 ja SN 449-72. Ja siit paistab alljärgnev (tabel 29):
- jämedateraline asfaltbetoon (kuni 40 mm) - 7 cm
- peeneteraline asfaltbetoon (kuni 20 mm) - 5 cm
- killustikmastiksasfalt (kuni 10 mm) ja liivasfalt (kuni 5 mm) - 3 cm
- orgaaniliste sideainetega töödeldud killustiku- ja kruusasegud - 8 cm
- orgaaniliste sideainetega immutatud killustik - 8 cm
- killustikud ja kruusad liivalusel - 15 cm
- killustikud ja kruusad tugeval alusel (kivi või tugevdatud pinnased) - 8 cm
- sideainetega (nii orgaaniliste kui anorgaanilistega) töödeldud kivimaterjalid ja pinnased - 10 cm
Lisaks, konstruktiivne kiht peab igal juhul olema paksem kui 2D. Savikate aluspinnaste puhul näha ette vahekiht kas geosünteedist või vähemalt 10 cm liivast, sõelmetest, tugevdatud pinnasest või muudest veekindlatest materjalidest.
Märgiks veel seda, et norm räägib eraldi veel polümeerbituumeni baasil tehtud asfaltidest, kuid ei sätesta sellisele materjalile erandeid kihipaksuses.

Miks ma seda kirjutan? 2001-52 sätestas kihipaksused alljärgnevalt:
- TAB 4, 8 - 3/4 cm
- TAB 12, 16 - 3/5 cm
- TAB 20, 32 - 6/7 cm,
- PAB 16 - 4/5 cm
- PAB 32 - 6/7 cm
- KMA - 3 cm või 2D
Ja toodud reast alumist piiri lubatakse kasutada ainult madalama klassi teedel (III, IV, V kl)
Nüüd 2010-1 
- AC ja MSE segudel 2D
- SMA segul 2,2D ja mitte alla 2,5 cm

Me oleme jõudnud nii kaugele, et I klassi maanteele on projekteeritud asfaltkate kus kõik kolm kihti on paksusega 4 cm ning kõigi kihtide terasuurus on kuni 16 mm.
Kas tasub ühe sentimeetri pärast kisa teha? Numaitia. Oleks tegu vaid ühe kihiga või väikese koormusega? Kui normid ja juhendid tehakse tuginevalt teiste riikide normdokumentidele, siis on kasulik uurida ka teiste omi. Kui tuginetakse oma uuringutele, siis peaksid need uuringud olema ka kättesaadavad. Kui aga ei paista ühte ega teist...

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave