Maanteehundi arvamised

Teadaolevalt katsetatakse kaht uut liiklusmärki.  Arvan et vähemalt 838b annab gunztihuvilistele irvhammastele ammendamatud võimalused.

Kehtivate juhendite hulgas on palju vastuolusid. Katendite projekteerimisjuhend 2001-52 sätestab minimaalselt lubatavad kihipaksused, asfaltkatete ehitamise juhend 2010-1 aga uued mis eeltoodust oluliselt väiksemad. Sattus aga näppu vene ehitusnorm CNiP 2.05.02-08 mis asendas vana 85-nda aasta oma mis omakorda asendas SNiP-D.5-72 ja SN 449-72. Ja siit paistab alljärgnev (tabel 29): - jämedateraline asfaltbetoon (kuni 40 mm) - 7 cm - peeneteraline asfaltbetoon (kuni 20 mm) - 5 cm - killustikmastiksasfalt (kuni 10 mm) ja liivasfalt (kuni 5 mm) - 3 cm - orgaaniliste sideainetega töödeldud killustiku- ja kruusasegud - 8 cm - orgaaniliste sideainetega immutatud killustik - 8 cm - killustikud ja kruusad liivalusel - 15 cm - killustikud ja kruusad tugeval alusel (kivi või tugevdatud pinnased) - 8 cm - sideainetega (nii orgaaniliste kui anorgaanilistega) töödeldud kivimaterjalid ja pinnased - 10 cm Lisaks, konstruktiivne kiht peab igal juhul olema paksem kui 2D. Savikate alusp...

Esmalt vaatame eraldi teid ja tänavaid. Projekteerimisnormid on ühed ja samad katendi projekteerimiseks. Koormuses on väikesed erisused, põhierisus on liikluskiiruses. Paraku projekteerimisnormides selles osas vahet ei tehta. Aga näiteks Taani normide järgi vaadates on kiirusel 30 km/h asfaldi kandevõimest järel vaid  80%, 5 km/h ainult 40%. Arvestades nüüd sellega, kui aeglaselt ristmikualal või siis ka ummikus sõidukid liiguvad, pole ime et asfalt all voolama hakkab. Maanteedel seni otseselt voolamist palju ei täheldatud, kuid näiteks Tallinna ringteel pärast seda kui valgusfoorid paigaldati, läks kate küll kiiresti roopasse. Ristmike ala mis Tallinnas lausa kreisi on - trajektooride lõikumise alal on koormus ju kahekordne. Aga katend ikka vanaviisi ühekordne. Soome normide järgi kui aastakeskmine vähemalt 6000 autot ööpäevas ja raskeliikluse osakaal arvestatav, tuleb asfaldikiht tavalisest 8 cm paksem teha. Ristmike lähedal 100-150 m enne ja pärast. Meil sellest vahet ei tehta...

Mõningad mõtted, mis pole veel korrektselt struktureeritud ja lõpuni mõeldud: Strateegia 2x ehk noored: DDPP /даваи даваи потом посмотрим/ arvate/teate mis valesti on, teeme kohe ja kõik ringi. Pärast jõuab analüüsida. 7x ehk vanad: Status Quo - Ärge jumalapärast midagi muutke, kõik on kõige paremas korras, teed ei lagune ja üksiku detaili muutmisega keerate kogu süsteemi pea peale sest süsteem on tervik. Lisaks veel, " Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike.” (Oscar Wilde 1894)  Loeksin ennast mitte enam nooreks aga mitte ka kivistiseks. Seega: kahtleja. Kaardistamine; kolleegide kogemused ja võrdlused Valged laigud kaardil – kohalikud pinnased ja materjalid ning nende omadused Uue süsteemi loomine, parameetrite paikaloksutamine Uued materjalid, mitte ainult hästi äraunustatud vanad NÕUKODA Nõukoja eesmärk: - kaasata eksperdid erinevatest institutsioonidest-asutustest-ettevõtetest - mitte luua uut asutust ehk töökohta...

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüside...